Tere,
sattusime metsas jalutades peale naisele, kes oli pikali sõnajalgade vahel ja soius. Tema kõrval oli väike , ni 5-6 aastane tüdruk, kes püüdis ema üles aidata. Kuna laps oli sellise välimusega, et see andis põhjust arvata, et tegu on tugevalt väärkoheldud lapsega. Juuksed nii pulstunud, et paistsid, nagu takkus vatt, nägu ja riided mustad, käed spasmis ja nagu hiljem välja tuli oli lapsel suur vaev, et edasi liikuda - jalad vavuliikusid ja kui, siis sissepoole ja suure pingutusega. Ema, nähes, et küsisime, et kus nad elavad, kus nende kodu on jne läks hüsteeriasse, hakkas karjuma inetuid sõnu. Ise püüdes end püsti ajada ning püsti saades tõmbas lapse enda peale pikali. Olukord oli nii kohutav, et helistasime lastekaitsesse. Sealt öeldi, et nemad ei saa midagi teha, kuhugi tulla, et tetaksime politseisse ja kiirabisse. Järgmine shokk: laps on selliselt väärkoheldud ning LASTEKAITSE ei saa tulla appi. Politsei oli nii tõrges, et pöördusime lõpuks kiirabisse. Kiirabi tuli, küll mõningase ootamise peale, kuid meil õnnestus kohalikega hoida vaaruvat, räuskavat naist teatud piirkonnas hoida. Naisel oli seljas suur seljakott, mis annab võimaluse oletada, et nad kas elasid metsas mõnda aega või midagi sellist. Minu mees suutis aga ema selliselt maha rahustada (teiste kohalikega läksime ära palju kaugemale, sest see sõim oli kohutav), et õnnestus lapselt teada tema nimi ja ta ütles ka oma ema nime. Hiljem googeldades sain teada, kus see naine elab (ametlikud teadaanded), ning lapse viide, et nad elavad hoopis Tallinnas, Nõmmel andis põhjust oletada, et laps ütles õiged nimed.
Kuidas edasi tegutseda - selge on, et lapsel on väga tugev vitamiinide puudus, alatoitumine, tugev kõnedefekt, kuid paistis, et tegelikult on tal mõistus korras, kuid ta on lihtsalt oma ema (ja isa) väärkohtlemise ja hoolimatuse ohver. Veel poleks hilja teda päästa - hea toit, armastavad käed, hoolitsev keskkond suudaks selle tüdruku päästa! Kuidas edasi tegutseda - tahame kindlasti olla edaspidi kursis, mis sellest lapsukesest saab ja kas Eesti riigi sotsiaaltöötajad ja LASTEKAITSE täidab talle pandud kohustust - kaitsta LAPSE huve??? Kui seda kirjutist loeb lastekaitsespetsialist või keegi, kes soovib teda selle isiku ja lapse nime, siis jätke oma e-maili aadress. Meil on olemas ka kiirabi auto number, kes tuli kohale. Ilmselt kutsuti ka politsei, kuid nseda me ootama enam ei jäänud. Ära minnes oli kiirabiautost kuulda, et maharahustatud ema oli jälle hüsteeriasse aetud ja kisa ja mõlemapoolne karjumine kostus veel kaugele... ja seda kõike ju lapse kuuldes!!!
Kui LASTEKAITSE saadab hädasolevale lapsele appi kiirabi, kas siis oleks põhjust äkki vanakooli meedikuid harida, et kuidas lapsele kõige väiksemat traumat tekitada??
Tänan teid osavõtlikkuse ja initsiatiivi eest lapse vajaduste eest seismisel. Väga kahetsusväärne on lugeda, et püüdsite erineval moel olukorda sekkuda ja ikkagi selgub, et lapse mure märkamisest ei pruugi kasu olla. Aga ma loodan siiski, et teist on sellel lapsele siiski suur abi. Tahan teid toetada selles, et ka praegu mitte loobuda uskumast, et seda last saab aidata. Ilmselt vajaks sekkumist ja abi ka selle lapse ema. Me ei tea ju iial, milline on olnud selle ema elukäik ja raskused, et ta nüüd sellisel viisil käitub ja ei suuda enda ja oma lapse eest hoolt kanda. Tema inetu käitumine on vaid pealiskiht, tema viis toime tulla vastuolulises maailmas. Võimalik, et ta ei usu inimeste siirasse heatahtlikkuse ja ei oska abi vastu võtta. Inimene, kes on ise suures hädas, ei suuda kaitsta nõrgemaid ja võtta vastutust.
Niisiis, teie püüdes olukorda muuta, saite esmalt lastekaitsest ja mujalt tõrjuva suhtumise osaliseks. Olete saanud teada lapse ja tema ema kohta andmeid, sh elukoha ja ka nime. Minu peamine soovitus on jätkata pöördumist ja paluda infot (teha näiteks ametlik järelepärimine) elukohajärgsesse omavalitsuse lastekaitse spetsialistilt või sotsiaalosakonna juhatajalt, mida nad on saanud selle lapse ja ema heaks teha. Võimalik, et nad ongi juba midagi teinud, kuid kui ei ole, siis saate teie ju ikkagi nö hoida silma peal niikaua, kui laps eest on hoolt kantud. Võib ju olla, et meditsiini töötajad või politsei on ka juba pöördunud ja probleemiga tegeletakse, kuid saan aru, et teil ei ole selle kohta infot. Niisiis, kui teil jäi kahtlus, et laps on endiselt ohus ja kaitseta, siis pöörduge kindlasti konkreetseid andmeid kasutades ja ametlikult veel Nõmme linnaosa või Tallinna linnavalitsuse poole. Veel on võimalus pöörduda Lastekaitse Liidu poole.
Soovin teile jätkuvalt empaatilist suhtumist ja järjekindlust. Tänu sellele, et on olemas inimesi nagu teie on võimalik muuta maailma turvalisemaks ja kujundada inimestes hoolivat suhtumist.
