Probleeme meil siis muidugi mitu, kuid abi sooviksin saada 2 neist. Üks probleem on selles, et laps ei oska seletada, miks ta midagi teeb. Laps teeb pahandust, näit väiksele õele haiget. Küsin ta käest, et miks ta nii tegi? Tema vastab mulle: miks ma nii tegin? Ehk siis ta küsib minul täpselt selle sama küsimuse ja kui ma ka küsimuse ümber sõnastan või püüan ise talle mõda seletust välja pakkuda, siis ta seda teha ei oska.
Teine probleem on meil selles, et lapsel on öösiti voodi ikka märg. Käime küll öösel pissil, kuid enamasti ta ise ei ärka selle peale. Kui ise õigel ajal pissile ei vii, siis ilmselt võiks ta lausa 3 korda öö jooksul voodisse pissida. Loomulikult on ta selle üle õnnetu. Üritame sellest mitte välja teha, aga aeg-ajalt ikka tekib sellega probleeme. Kas teema on ainult meditsiiniline ja peaks ootama või annaks ka kuidagi seda teemat ka muust otsast harutama hakata?
Olete püüdnud aru saada, mis teie poeg käitub vahel seletamatult, teeb pahandust, kuid temalt ei tule vastuseid. Samuti olete püüdnud last aidata, et ta tuleks toime sellega, et öösiti voodisse ei pissiks. Täiesti võimalik, et need probleemid on omavahel seotud, püüan arutleda mõlema üle.
Ma täiesti usun, et teil on raske saada 4-aastaselt lapselt seletust, miks ta õele haiget teeb. Sellele ei oska enamasti ka suuremad vastata. Konkreetne vastus võib olla näiteks juhul,, kui keegi tegi liiga, võeti midagi käest ära ja siis laps kaitses end. Siis oskaks ta ehk seda ka öelda. Kui aga laps lööb teist või teeb mõnd pahandust ilma nähtava põhjuseta ja korduvalt, siis enamasti on põhjused teadvustamata ning seepärast ei tule ka seletust.
Sagedused pahanduste tegemised ja löömised on aga märk, et poisil on rakse midagi taluda, tal on probleem, miski häirib tema head enesetunnet, näiteks tunneb ta puudust kellestki, sooviks rohkem olla koos emmega, tahaks rohkem sülle, olla märgatud ja mõistetud vms. Sageli satuvadki nooremad õed-vennad löögi alla, neile valatakse välja oma pahameel ja pinged. Kui nüüd nii mõelda, siis lisaks sellele, et annate selgelt teada, et löömine pole lubatud, on tähtis ka mõista, mida poiss vajab, et ta ei peaks oma rahulolematust sel viisil väljendama. Jälgige, et poeg saaks piisavalt olla teie läheduses, jagada oma elamusi, olla süles, kui soovib jne. Jälgige, mis teeb poega rõõmsaks ja mis teeb kurvaks, pahaseks. Kui poiss tunneb end üldiselt hästi ja kui annate selgelt, konkreetselt, samas rahulikult ja sõbralikult teada, mis on lubatud ja mis mitte, siis võiksid need käitumisilmingud taanduda (piiride seadmiseks kasutage mina-keelt ja kehtestavaid mina-sõnumeid). Kui poiss väljendab oma pahameelt, on pettunud või mul viisil häiritud, siis kasutage aktiivset kuulamist (sõnastage ümber, kuidas temast aru saate ja peegeldage tema tundeid), see on talle toetav ja aitab tal oma tunnetega toime tulla.
Nüüd siis voodimärgamisest. See on kindlasti pojale endalegi häiriv ja enesetunnet riivav. Ka päevane käitumine võib olla seetõttu häiritud, et ta pole endaga rahul, tal võib olla piinlik. See on igati vajalik, et olete vältinud tema kritiseerimist või liialt ärevalt reageerimist. Ka selle mure juures on väga tähtis, et laps tunneks end turvaliselt ja ei kogeks süüdistusi ega alandamisi. Kahjuks on väga keeruline kirja teel oletada ja kaasa mõelda, mis võiks poisi enesetunnet lisaks eelkirjeldatule veel parandada, kuid kindlasti on tähtis teie suhtumine. Kui poiss kogeb, et te usute, et ta saab hakkama, kui te tunnustate ja märkate tema edusaame ja muid asju, mis on hästi, annate talle positiivset tagasisidet, siis see kõik loob temas enesekindlust. Kõige alus on turvaline, rahulik, kindel õhkkond ja päevarütm ning head, julgustavad, sõbralikud suhted lähedastega.
