Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: aastane teeb endale haiget

karinae
Külaline
Postitatud 16.05.2011 kell 16:20
Just aastaseks saanud poiss lööb oma lõuaga vastu lauda, kappi, emmet, issit jne, kui talle midagi ei meeldi või teda keelata, või nt kui ei jõua piisavalt kiiresti tema tahtmisele reageerida. Samuti juhtub seda tihedamini siis kui väsimus/uni kallal.

Kuidas sellisel juhul reageerida, sest on olnud nii mitmelgi korral nii et ikka veri väljas ja see et löömine haiget teeb ei näi talle õpetlik olevat.
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 17.05.2011 kell 22:50
Kirjeldatud käitumist on kindlasti raske taluda. Kui laps teeb endale viga ja ei püüagi valu vältida, siis võib see ju lausa ohtlikuks muutuda. Olete märganud, et laps teeb endale valu siis, kui ta ei saa oma tahtmist. Ilmselt väljendab ta sel moel oma emotsioone - pettumust, pahameelt. Kui ta oskab vaid sel viisil oma rahulolematust väljendada, siis vajaks te eelkõige, et tema vajadusi märgataks, mõistetaks ja ta ei peaks enam sel viisil väljendama.
Samas oletan, et on asju, mida te siiski lubada ei saa, piire on ju ikka vaja seada. Kahjuks ma ei tea, mil viisil te olete seni reageerinud tema tahtmistele, mida te täita ei taha, st mille peale ta oma lõuaga lööb. Üks võimalus on proovida selle asemel midagi muud, midagi, mis teda sedavõrd ei ärritaks. Jälgige nii seda, mida ütlete, kui ka seda kuidas te seda teete. Mõelge läbi veel ka need olukorrad ja püüdke mõningaid korduvaid probleeme ka vältida või ennetada. Kui siiski on vaja keelata, siis tehke seda nii rahumeelselt ja siiski kindlalt ja konkreetselt kui võimalik. Jälgige tema reaktsioone, enne kui ta endale viga teeb. Püüdke anda talle teada, et mõistate tema emotsioone, rahulolematust . Peegeldage tema tundeid ja vajaduste mõistmist, näidake üles tema suhtes tähelepanelikkust , soojust, ka füüsilist lähedust, et ei peaks nii äärmuslikult enda eest seisma. Jälgige, milliseid teie reaktsioonid kutsuvad esile lapse enesevigastamist ja mis aitavad neid ära hoida, mis teda rahustavad. Samuti millal esineb neid olukordi rohkem, seega kõike mis seostub veel sellise käitumisega.
Kui näib, et kohe miski ei eita ega muutu lapse käitumises, siis palun pidage veel nõu ka perearstiga, võimalik, et ta oskab hinnata, kas on vaja veel mõne spetsialistiga konsulteerida.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!