Hakkasin last potiga harjutama, kui ta oli 8kuune. Algus oli roosiline, last tihti potile pannes õnnestus mõni päev kuiva mähkmega hakkama saada. Potil istus rõõmuga ja kõik näis otsekui iseenesest sujuvat. Kui laps sai aastaseks (käis iseseisvalt), astus ta ühel päeval potilt minema ja enam ta seal istuma ei olnud nõus. Peitsime poti ära ja tõime mitme nädala pärast välja, ei mingit tulemust. Siis hakaksime kaisuloomi potitama. Sellega ta oli nõus, aga ise potile ei istunud. Püüdsime potitada tavalise WC-poti peal, tulemuseks vaid kõva kisa. Kasutasin marlimähkmeid, laps käis ringi püksid märjad, ei mingit ebamugavustunnet ega ka soovi potile minna. See trall on nüüd kestnud kuid. Kuidas saaks 1,5-aastase potile? Ta teatab, millal mingi häda on, aga poti nähes lükkab jalad pulksirgeks ja istuma ei ole nõus.
Tere!
Teie kirjast saan aru, et kuigi laps 8 kuuselt oli nõus potil käima, siis peale 1-aastaseks saamist ta seda enam ei tahtnud. Olete teda igasuguste kavalate nippidega meelitanud, aga ei ole ka sellest abi olnud.
Võib oletada, et ta ei ole siiski veel selleks tegevuseks valmis. Potil käimise valmiduse tunnete ära selle järgi, kui laps hakkab ise huvi üles näitama nii potil käimise kui ka muude vannitoas tehtavate toimingute vastu. Kindel märk on seegi, kui ta ei taha enam märgade pükstega olla (püksi pissides hakkab näiteks jalad harkis käima ja kaebama, et paha on) või kui ta ühe korraga pissib rohkem (mitte ei sortsuta lühikeste ajavahemike tagant) ning suudab juba 3-4 tundi kuivana püsida. On hea, et teie lapsel on juba sõnavara, millega oma häda väljendada. Küllap ta varsti siis ka oma põit paremini tunnetama hakkab ning seostab hädatunnet potile minekuga.
Potil käimine (eriti täiskasvanute potil) võib lapse jaoks hirmutav olla. Eks ole ju suur auk ja pealetõmmatava vee kohin ühe lapse jaoks ehmatav ja arusaamatu. Sellepärast ajab ta võib olla ka jalad pulka ja protestib kuidas jaksab.
Mõlemil juhul võiksite lasta asjal taas kord veidi settida ning mitte tähelepanu pöörata ega last potile meelitada. Lapse pott aga asetage näiteks sellisesse kohta, kus ta seda märkaks ja kuhu ta saaks ise minna. Potti ei maksa panna keset elutuba vaid ikka kuhugi varjulisemasse, kuid samas ka nähtavasse kohta (näiteks toa nurka kapi kõrvale, avatud uksega vannituppa jne). Ärge pange potti ka elutuppa televiisori ette. Võib juhtuda, et see saab tema potitegevuste meeliskohaks.
Kui võimalik, lubage lapsel palja pepuga või aluspesus olla, et ta saaks soovi korral ise ruttu potile istuda. Tulemas on suvi ja kui teil on näiteks oma aed, siis laske lapsel paljalt ringi lipata ning pange ka pott kuhugile lähedusse. Mähkmeid kasutage vaid siis, kui sõidate autoga või lähete kuhugile, kus riiete vahetus ei ole nii lihtne.
Kui laps pissib püksi või kui ta on palja pepuga ja ta tunneb, et piss mööda jalgu alla voolab, võib ta ehmuda ning nutma hakata. Jääge kindlasti rahulikuks ja selgitage, mis toimub ning meelitage ta potile. Öelge, et potti pissida on palju mõnusam tunne. Kui ta protestib, siis ärge kaotage kannatust. Pahandamine ei ole abiks. Küll aga võite öelda ühe selge mina-sõnumi ning anda talle teada, miks teile ei meeldi, kui ta püksi pissib. Näiteks: „Kui sa püksi pissid, siis saavad su riided mustaks ja ma pean neid pesema. See ei meeldi mulle, sest pesu on tüütu pesta“. Kui kirjeldate lapse käitumise mõju teile (miks te ei taha, et ta püksi pissib), siis olge aus ja siiras. Öelge ikka seda, mis teid tõesti häirib.
Jätkuvalt võite potitada tema lemmiklelusid. Tore oleks, kui mänguasjadel oleks oma väike pott lapse poti kõrval. Ärge keelake lapsel potile kaasa võtta mänguasju või raamatuid.
Potil käimise osas võiksite ka ise eeskujuks olla. Näidake talle, kuidas teie WCs toimetate ja andke selgitusi.
Kui peaks juhtuma, et laps jõuabki potile (isegi siis, kui ta on jõudnud juba püksi teha, aga ikkagi potile läheb), tunnustage teda. Näidake välja oma tõelist rõõmu ja uhkust ning öelge seda ka lapsele. Näiteks „Ma olen sinu üle uhke, et sa ise potil käid. Mul on nii palju kergem, sest ma ei pea pükse pesema“.
Kõik lapsed hakkavad ükskord potil käima. Mähkmetesse ei jää keegi. Andke oma lapsele ka aega ja proovige aeg ajalt, kas ta on juba potil käimiseks valmis. Laske tal olla mähkmeteta, siis saate ka teada, millal märg pepu talle enam ei meeldi. Suvel on seda väga mõnus teha, sest pole ohtu, et laps külmetaks. Ja kindasti varuge hulgaliselt rahulikku meelt, huumorit ja aega. Lapsed on tõesti väga erinevad ja seetõttu on erinev ka aeg, mil nad potil käima hakkavad.
