Minu just neljaseks saav tytrel on juba aasta komme pärida kui ma talle lasteaed järgi tulen, mis me nyyd teeme? Lihtsalt kodus olla ei taha või siis täpsustab, mis me kodus teeme...Millest see tuleb, mind hirmsasti vaevab talle 5 õhtul nädalas mingi programm välja mõelda - lauluring, sõbranna, mängutuba jne. Isegi pyhepäevadel kysib ja mina muudkui genereerigu ideid. On ta siis aktiivne või tegu milleski muus. Ma tulen talle alati peale 16.00 järgi, on see siis vara või mis ja seega tahab veel tegutseda...Kuidas teised lapsed saavad vagusi kodus kykitada, aga minu oma ei kuidagi?
Lapsed on oma loomult uudishimulikud ja aktiivsed. Tegutsemise soov on laste arenguks vajalik. Kui palju üks või teine laps soovib tegutseda sõltub lapse temperamendist ja iseloomust. Kui vaadata täiskasvanute seas ringi, leiate samuti inimesi, kes parema meelega istuvad kodus ja teisi, kellele meeldib käia väljas, matkata, õppida, uurida. Teie poolt kirjeldatud lapse käitumine on täiesti normaalne ja eakohane.
Teile, kui vanemale on mõtlemise koht, kas ma pean igale lapse soovile reageerima. Lapsi ei pea teenindama, nendega tuleb suhelda ja kokkuleppeid sõlmida.
Lapsevanemana tuleb meil endil arusaada, kus läheb minu taluvuse piir. Enda piirist tuleks rääkida ka lapsele nt. "Ma ei saa sinuga iga õhtu, midagi ettevõtta kuna mul on kodus ka omad toimetamised." Laps peab arusaama sellest, et vanemal on omad vajadused ja soovid. Vanema vastutus on lapsele sellest rääkida.
Lugedes teie kirja jääb tunne, et otsustajaks teie peres on laps. Lapsed tegelikkuses ei igatse sellist rolli, pigem tahavad nad teada kust lähevad vanema piirid. Seega on väga kohane öelda: "Täna lähme peale lasteaeda koju, mina teen süüa ja sina mängid oma asjadega. " Samuti oleks hea lapsega kokkuleppeid sõlmida nt. igal pühapäeval või kolmapäeva õhtul teeme midagi koos. Lapsed tahavad teada, mis toimuma hakkab ja kuna.
Kokkuvõttes on teil aktiivne ja tegutsemise himuline laps, kes tahab teada kust lähevad teie piirid.
Huvitav, kas on ka lapsi kes yksi mängivad ja kui kaua? KUi on õed- vennad siis muidugi, kuid yksik Laps?
No vaevu 10 min midagi nohistab ja siis on minu abi jälle vaja...Mina siis köögist karjun talle uue mõtte mängus või kiidan takka ning siis asi jätkub. Aga mind selline mitmel rindel tegelemine võtab läbi!
Jubedusega mõtlen iga nädal laupäeva-pyhapäeva peale, sest siis peab lõputult lapsega mängima + yksi on tal igav, on see normaalne? Siis hakkab uusi mänguasju, raamatuid jne. kysima
Kui kaua üks või teine laps üksinda mängib sõltub temperamendist ja suhtlemise vajadusest. Julgen öelda, et on üksikuid lapsi, kes mängivad üksinda ka tund aega. Üksinda mängijaid leidub nii üksikute laste seas, kui ka mitme lapsega peredes. Loomulikult on mitme lapselises peres lastel rohkem seltsi ja vanema roll mängukaaslasena on väiksem.
Kui üksinda kasvavale lapsele on oluline suhtlemine, siis vajab ta tõepoolest palju vanema tähelepanu.
Mõned mõtted, mida võib proovida. Üksikutele lastele võib külla kutsuda sagedamini lasteaia sõprasid. Samuti on abi sellest, kui aitate lapsel alustada mängu ja siis jätate ta ise mängima. Kindlasti ei tohiks ära unustada ka iseennast. Kui on võimalik võib nädalalõpus kutsuda vanaema lapsega tegelema ja võtta aega iseendaga olemiseks.
Kokkuvõttes on erinevaid lapsi, erinevate vajadustega ja vahel võibolla see lapsevanemale väga koormav.
