Eelmisest suhtest on mehel 13-aastane tütar, kes käib meil külas. Mees läks eelmisest elukaaslasest lahku viis aastat tagasi. Tütar käis meil pea igal nädalavahetusel, viimase aasta jooksul tuleb ainult koolivaheaegadel (elab teises Eesti otsas).
Algusest peale on olnud probleeme öise magamisega. Tütar keeldub üksi magamast. Mehe ütluste järgi on tütar olnud sünnist saati juba n ö hellik ja ema magaski temaga koos. (Mulle tundub, et ei harjutatud last üksi magama. Mingil hetkel tekkisid mehel eelmise elukaaslasega suhteprobleemid ja siis ema magaski lapsega ja mees üksi).
Praeguseni on nii, et kui panna laps eraldi voodisse magama, siis hakkab ta varsti issit hõikuma ja mees lähebki tema kõrvale magama. Saan aru, et siin on viga ka mehes, kes annab väga lihtsalt järgi. Võib-olla süütundest. Ei piisa ainult tütre kõrval magamajäämisest. Näiteks kui mees tuleb öösel oma voodisse tagasi, siis üpris varsti tütar tuleb ja seisab meie voodi ees ja nõuab koosmagamist. Samas mulle tundub, et tütar saab aru, et ta nagu peaks üksi magama. Olen üritanud temaga ka rääkida, et kas tal on mingid hirmud jms, kuid ei ole vastust saanud. Talle ei ole oluline kellega ta koos magab, peaasi et keegi oleks. Tütar on väga hea suhtleja ja on olnud ka juhuseid, kus ta on üritanud näiteks pargis kohatud esmatuttavaid lapsi meile ööbima kutsuda ja samuti tahab ise minna kellegi poole ööbima. Arvan, et iga laps peaks üldiselt omas kodus magama, aga kuna on sellega probleeme, siis olemegi teda sõbrannade juurde ööseks lubanud. Tekkinud on n ö nõiaring.
Nagu ma ka aru saan, siis magab tütar ka praegu kohati emaga koos. Ema uus elukaaslane on vahetustega kaugemal tööl ja ei ööbi siis kodus.
Kogu see asi on toonud väga palju pingeid suhtesse nii mehega kui ka teiste sugulastega, kes ei mõista, et nii suure tüdrukuga peab keegi kogu aeg magama. Oleme mehega ka sellest rääkinud, aga tulemusteta. On olnud lootus, et ta n ö kasvab sellest välja, aga praegu selliseid märke veel ei ole.Kuidas peaks käituma, sest arvan, et ei ole päris normaalne, kui 13-aastane magab oma isaga. Kas oleks vajalik minna tütrel nõustamisele või paisutan mina probleemi üle.
Igal lapsel peab olema oma voodi, ja kui väikelaste puhul veel tuleb kõne alla, et nad ajuti isa-ema voodisse poevad (tihti on tõesti põhjus isa-ema omavaheline lonkav suhe), siis teismelise lapse puhul on küll väga selge, et tema magamine koos täiskasvanuga ei ole kohane. Loomulikult on eriolukordi (nt on peres midagi rasket juhtunud, kõik vajavad rohkem lähedust ja turva), kuid saan aru nii, et kirjeldatud olukord on n-ö tavaline elu. Ent kindlasti on sel probleemil ka teine pool: tüdruku harjumus on seotud mingi vajadusega, mis on katmata. Teine pool on harjumused – ja kõik laste harjumused on vanemate kujundatud, nagu ka ise viitate. Õnneks on heade kokkulepete saavutamisel ja järjekindluse puhul võimalik kõiki harjumusi muuta.
Mida siis teha? Teie saate kontrollida ja muuta vaid oma kodust olukorda. Ehk oleks võimalik kuulata nii oma meest kui ka tema tütart: kuidas nemad antud olukorda näevad, millised võivad olla põhjused seesuguseks käitumiseks ja mis aitaks kaasa muutusele. Teie omakorda saate väljendada oma muret ja tundeid ning samuti pakkuda lahendusi. Koosmagamise vajadus viitab läheduse puudujäägile, kuid seal võib olla mitmeid varjatud põhjusi. Kuna tegu on 13-aastase tütarlapsega, siis on ka seksuaalsuse küsimused ju vägagi üleval. Kui te pole kindel, et lapsel on neist teemadest adekvaatne arusaam, siis oleks ilmselt vajalik sellest kõnelda. Kuigi neid jutte peaks rääkima eelkõige lapse ema, aga kuna lapse isa elab koos teiega, siis teatav kaasvastutus ju teilgi.
Saan kirjast aru nii, et kõige enam takistab lapse harjumuse ümberkujundamist see, et isa justnagu ei saa aru, et koosmagamine üldse on probleem. Ega siin muud teha olegi, kui mehega rääkida, teda kuulata, esitada rahulikult oma seisukohad, rääkida oma hirmudest jne. Tüdruk käitub nii, otsides kompensatsiooni millelegi, mis on teravalt puudu. Kui lapse kuulamise käigu saaksite paremini aru, mis on see, mis puudub, oleks võimalik mõelda lapse katmata vajaduse rahuldamisele kohasemal moel.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
