Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: 2 aastane laps kardab teisi lapsi

tagasihoidlik
Külaline
Postitatud 18.04.2011 kell 21:45
Tere! Minu 2 aastane tütar kardab teisi lapsi, eriti siis kui nad tulevad talle väga lähedale. Tüdruk tahab siis momentaalselt sülle. Kui võtan ta sülle ja kükitan maha ja proovin ise teise lapsega suhelda (teine laps siis harilikult tahab vaadata tütre riideid või asja ta käest, mõni pai teha), siis on tütar nutmapuhkemise äärel. Mida küll teha, poole aasta pärast ootab lasteaed. Ta on üksiklaps, oleme küll tuttavate lastega perede pool käinud, kuid siis klammerdub ta meie külge, alles ca 1,5-2 t pärast nõus maha minema. Mis sellise olukorra küll põhjustas, kas trauma endaealisega, kes teda tahab pidevalt põsest sikutada, sest täiskasvanuid ta ei karda. Kuidas teda aidata ja lasteaiaks ette valmistada. Täna väga vastuse eest.

T.
Meelike Saarna
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 19.04.2011 kell 23:17
Lapsed on erinevad, nad arenevad eri tempoga, ka suhtlemises on mõni laps osavam, teine aga kartlikum ja ettevaatlikum. Oluline on mitte avaldada survet, vaid anda lapsele kinnitus, et tema kartlikkusega arvestatakse. Siin võiksid toeks olla seesugused kinnitused nagu nt: sa ei taha, et teised sulle nii lähedale tulevad...; sulle ei meeldiks seda karu enda käest ära anda...; sa ei julge minna mängima...; sulle tundub, et minu süles on palju parem olla... Sedasorti laused annavad lapsele kinnituse, et teda mõistetakse ja temaga arvestatakse, ja see on talle rahustav ja ärevust alandav.
Samas peaks võimalusel andma lapsele ka neid teateid, mis kinnitavad, et teistega koos on tore olla, kinnitusi sellele saab noppida ka muinasjutust ja multikast, viidates tegelastele, kes koos toredasti mängivad jmt.
Pool aastat on väikese lapse arengus päris pikk aeg, selle jooksul võib laps kartusest (kasvõi osaliseltki) üle saada. Kui te ei survesta last, vaid rahulikult ja kindlalt teda toetate - nii selles, et kartmises pole midagi imelikku, aga ka selles, et oleks ju tore teistega mängima minna, siis tasapisi peaks siin ka muutus tulema. Ehk oleks hea mõelda ka sellele, kui kartlik-julge ise olete või kui palju ise pelgate, et teie lapsele keegi ehk liiga võiks teha jms. Lapsed tajuvad oma emade tundeid väga täpselt. Nii et ka teie enda positiivne meelestatus on oluline.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!