Laps hoiab hingest kakat kinni ja kui ei õnnestu kinni hoida hakkab nutma. kakab siis päevas kuni kümme korda sõrmeküüne suuruse pehme plätsaka - kaka ei ole kõva, pehme on. Laps seisab ja joiab jalgu ristis, ta mitte ei üritagi punnitada. Probleem on eriti tervavaks läinud viimase kuu joksul. Lapsel oleks ju endal kergem kui ta korraga kõik ära teeks, vahetpole ka siis püksi, potti või mähkusse.
Olen proovinud kommi-shokolaadiga meelitada (sellega hakkas ta nt ise päevapealt pissil käima), rääkinud ilusaid lugusid, ostsin uue poti (mis töötas ainult ühe päeva!!!), lastnud tal mähkudega olla - niisiis vahetan päevas üle 10 korra mähkusid ...
Samas aga, ta on ise iga pisikese kakatörtsu pärast nii õnnelik, et tuleb teatab et suur kaka tuli ...
Niisiis, olete segaduses, miks laps kakat kinni hoiab ja pärast siiski rõõmustab, kui see välja tuleb. Oletan, et teie laps on 1,5 kuni 2 aastane. See on periood, kus ta on saavutamas kontrolli oma keha üle, tunnetab oma keha reaktsioone ja tunneb rõõmu, naudingut nii väljaheiteid väljutades kui ka neid tagasi hoides. Mõnele lapsele võibki pakkuda lõbu oma kaka nägemine, vahel ka selle puudutamine. See on omamoodi avastamisrõõm, huvi selle vastu, mis väljub tema seest. Sellele ajale on omased ka sellised mängud nagu määrimine ja pesemine, anumate täitmine ja tühjendamine, asjade avamine ja sulgemine, laiali viskamine ja kokkukorjamine, ehitamine ja ümberlükkamine jne., Samuti onn huvitavad voolikud ja pritsid, kraanid ja korgid jne. Seega palju avastamist ja rõõmu.
See, et laps suudab oma kehareaktsioone jälgida, nt kakat tagasi hoida, annab talle tunde, et suudab endaga seonduvat kontrollida ja see omakorda on tema isetundele, oma mina tunnetamiseks vajalik. Teie saate teda aidata peamiselt nii, märkate, kui ta soovib pissida või kakada ja suunate ta potile. Lapsed teevad seda meeleldi, kui teab, et emale see ka meeldib ja ka suuremad nii teevad. Tema iseseisvusele tuleb kasuks kui ta saab sellega ise hakkama, saab vabatahtlikult selle üle otsustada ja ka kedagi omakorda rõõmustada. Kindlasti ei tohiks kaasneda survet, liialdatud ärevust või pingeid tualetiharjumustega seoses.
Niisiis jätkate lapse suunamist potti kasutama ja tehke seda rahulikult. Teie poolt kirjeldatud ilmingud võivad taanduda aja möödudes, peaasi, et ei ole liialt tähelepanu ega muret kakamisega seoses. Ka meelitamised ja premeerimised pole vajalikud, võivad luua koguni ebaterveid seosed. Mõnda aega katsuge lihtsalt mitte midagi erilist teha ja ka mitte muretseda, seda enam, et seedimise ja tervisega ei näi samuti probleemi olevat. Niisiis, mida loomulikumalt asjad kulgevad, seda parem.
Kui aga siiski muretsete jätkuvalt ka mitme kuu pärast või kui ilmneb veel kaasnevaid probleeme, siis andke palun teada või pöörduge vastava spetsialisti poole.
