Tere! Minu poeg on kogu aeg üsna halb magaja olnud. Viimased pool aastat ärkab järjekindlalt kell 3.00 öösel nuttes üles. (Magab oma voodis meie magamistoas). Kui kiiresti tegutseda -lutt suhu pista ja paitada, magab edasi, aga vahest nutab end päris ärkvele ja siis on uinumisega raskusi. Kell 3.00- 6.00 on ta üldse väga rahutu unega, tihti on ka nii, et magab 15 min. kaupa ja siis jälle nutuga või väikse virinaga üleval. Vähkremine ja nutt tuleb läbi une. Kogu oma elu jooksul on ta vast 5 korda terve öö järjest maganud. Olen nendest öistest ärkamistest üsna kurnatud ja ei tea mida teha? Tundub, et janu tal ei ole, samuti mitte külm ega palav. Päevauni on ka piisavalt pikk 2-2,5 h.
Osade arvates tähendab see, et laps elab päevasündmusi niimoodi välja. Aga ma ei tea..Kuna me väga tihti seltskonnas ei viibi ja veedame palju aega kahekesi, ei tohiks tal ju ka väga palju sotsiaalset stressi olla. Mida arvate? Kas peaksin selle murega ikkagi spetsialisti poole pöörduma või lootma et ikkagi millalgi ise möödub?
Nii väikese lapse närvisüsteem on veel nõrguke, see on üks põhjusi, miks on väikelaste seas uneprobleemid levinud. Usun küll, et siin ei ole vaja arsti sekkumist, kuigi, kui süda väga valutab, siis võite ju perearstilt võtta suunamise lapseneuroloogile ja siis olete ses osas rahulikum, et lapse tervisel pole midagi häda.
Nii et osaliselt on tegu kasvuprobleemiga, mis peaks varsti mööduma. Kuid kindlasti saate ka ise midagi ette võtta.
Seda, mida teie väike poja vajab, teate ju nagunii hästi: laps vajab palju hoolt ja tähelepanu, teie kohalolekut ja toetust. Kogenud pediaatrid ütlevad vahel, et laps kasvab selle sära toel, mis on ema silmades. Siin on ka tähelepanukoht teile: väsinud ema silm ei sära. Peaksite kindlasti end püüdma välja magada, see on äärmiselt oluline, et saaksite välja puhata. Unevaegus on ohtlik olukord nii teile kui ka teie lapsele. Püüdke päeval koos lapsega magada, mitte koduseid asju toimetada, veel parem, kui saaksite kasvõi 2 ööd nädalas magada eraldi ja lapsevalves on mees või vanaema või veel keegi, oleneb, kuidas teil võimalused on.
Tihti juhtub, et emad unustavad omaenda vajadused väikelapse kõrval, kes ju tõesti vajab palju hoolt. Ei raatsita pisikese kõrvalt ära minnagi. Kuid tõsi on see, et emad on ka inimesed. Seetõttu peaksite endalt küsima, millised on teie katmata vajadused. Millal käisite viimati sõbrannadega kohvikus, niisama poodides kolamas, millal saite viimati rahulikult kohvi juua, mehega koos juttu rääkida, temaga koos kuskile välja minna? Ehk on just väike tuulutamine see, mida vajate, et saada uut energiat? Pidev vastutus lapse eest on suur pingutus, teil peaks olema võimalus ajutiselt see vastutus kellelegi teisele delegeerida - mehele, lapse vanaemale, hoidjatädile. Sel viisil enda eest seistes seisate ka lapse rahuliku arengu eest, sest lapsed tunnetavad väga täpselt kõiki neid tundeid, mis on ema sees. Kui olete rahulikum ja rõõmsam, väljapuhanud, energiline, siis näete kõike seda peegeldumas ka oma lapses. Puhanud ja end väljaspool kodu laadida saanud emme jaksab kindlasti ka paremini vastu pidada järjekordsele poolmagatud ööle.
