Minu kohe viie kuuseks saav laps oleks nagu ümber vahetatud. Varem jäi laps ise oma voodis magama, öösel ärkas korra , või kaks sõi ja magas siis edasi, nüüd ärkab ta jorinaga iga kahe tunni tagant või lausa tihedamini annan rinna suhu, imeb natuke ja jääb siis magama. Ka päevased magama jäämised toimuvad nüüd suure kisaga, lausa hüsteerilise nutuga. Saab ainult rinnapiima, kaaluiive oli 1,5 kuuga 1, 600 seega kõht ei tohiks nagu tühi olla. Rusikad on kogu aeg suus , igemed ei tundu ka paistes olevat, ila jookseb. Nädal tagasi saime kaitsesüsti b hepatiidi vastu. Vahepeal oli ka kõht lahti, kuid analüüside tulemused ei näidanud midagi. Mida teha, või kuidas oma last aidata?
Meie nõustajatel ei ole meditsiinilist pädevust, seega soovitan kindlasti ka arstiga konsulteerida.
Teie laps väljendab nutuga teile oma ebamugavust. See ebamugavus võib olla füüsiline või emotsionaalne. Kui on füüsiline, siis tuleb lasta arsil kontrollida, kas oleks vaja kuidagi leevendada või ravida. Vahel on ka külm või palav, liiga ere valgus või muud põhjused. Võib ka olla loomulik arenguline etapp – näiteks hammaste tulemine. See võib olla lapsele uus ja võõras tunne, millega ta saab harjuda ja õppida, et ka see tunne on turvaline kogeda. Selleks ta vajab teie rahulikku ja lohutavat lähedust. Kui jääte ise rahulikuks, siis tajub seda ka laps ja õpib tasapisi rahunema. Ta saab aru, et siin ei ole ohtu ja ta võib seda tunnet kogeda ja jälle lõdvestuda.
Lapsel võib tekkida ka erinevaid emotsionaalseid pingeid, mida ta väljendab. Sel juhul on oluline, et ta saaks neid turvalises keskkonnas piisavalt vabalt väljendada. Hea on olla vanema süles, tunda end hoituna ning kogeda, et tema tunded on vanemale turvalised. Võite ka jälgida, kas on võimalik mingeid stressi tekitavaid olukordi vähendada. Kuid siiski teatud pinged ja emotsionaalsed üleelamised on lapse arengus loomulikud. Oluline, et ta õpiks ennast väljendama ja seejärel ka rahunema. See ongi lapsele üks suur ja oluline õppimine selles vanuses.
Soovitan väga tutvuda Aletha J. Solteri raamatuga „Nutt ja jonnihood. Kuidas aidata lapsel oma tunnetega toime tulla.“ Raamatu autor väidab, et lapsed maandavad oma pingeid nutuga ja seega on oluline lubada neil turvaliselt ja hoitult nutta. Vastasel korral jääb pinge ja stress lapse kehasse ja hakab lõpuks väljenduma käitumishäirete või füüsiliste haigustena. Lapsed väljendava oma stressi siis kui neil on väga turvaline. Kui laps on hoidjaga või võõras seltskonnas, siis ta võib olla rahulik. Hiljem koos ema või isaga olles võib ta aga kogu selle pinge välja nutta. Seega alati ei pruugi olla midagi halvasti. Vahel on nutmine kasulik ja isegi tervislik. (Nutule lisaks on muidugi ka teisi pingete maandamise viis – naermine, mängimine, liikumine.)
Nutt on aga looduse poolt nii loodud, et see vanemaid ükskõikseks ei saaks jätta. Seetõttu ongi väga raske jääda nutva lapse juures rahulikuks. Vanemates tekib vajadus aidata ja nutt lõpetada. A.Solter räägib oma raamatus lapse arengulistest vajadustest, nutu füsioloogiast ja annab häid soovitusi, kuidas käituda lapse erinevate nuttude korral. Kui teate rohkem nutu olulisusest ja positiivsest mõjust, siis on teil ka endal lihtsam rahulikuks jääda.
Aktiivne kuulamine sobib hästi, kui nutul ei tundu olevat füüsilisi põhjusi. Aktiivne kuulamine tähendab teise inimese kogemuse aktsepteerimist ja vastuvõtmist. Ei püüta lahendada ega nö tundeid ära võtta. Pigem on vaja anda nö ruumi, et teine saaks kõike seda väljendada, mis tema sees hetkel toimub. Võib tagasi peegeldada, et „ma näen, et sa tunned end nii halvasti praegu“ või „ma saan aru, et sa ei taha praegu üksi olla“ või „jaa kullake, ma näen, et ehmatasid“. Vanemad lapsed saavad juba sõnadega seda kinnitada või ümberlükata ning vanem saab edasi kuulata lapse tegelikku muret.
Aktiivse kuulamise kohta saab lugeda põhjalikumalt Thomas Gordoni raamatust „Tark lapsevanem“. Lisaks võite lugeda ka Jesper Juuli „Sinu tark laps“. Ja esimeseks soovituseks jääb Aletha J. Solteri raamat „Nutt ja jonnihood.
