Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: kas teie laps ka...

Külaline
Külaline
Postitatud 11.11.2005 kell 15:26
jonnis sõna otseses mõttes 10. kuuselt? olen kuulnud et paljud räägivad,et 10.kuused lapsed ei tea jonnimisest midagi,kuid minu laps jonnib!
kisub jonni,ilma mingi põhjuseta. Sad
ning ei tea,mis teha... ei saa ju koguaeg sülle võtta iga väiksema jonni pärast..
kes oskab,ehk annab nõu mida teha.
Pille Murrik
Pereterapeut, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 13.11.2005 kell 23:56
Raske võib olla, kui lapse nutu põhjustest aru ei saa. Ise olin sellises olukorras, kui laps oli neljakuune. Oli kordi, kus ei leidnud ühtegi põhjust, miks ta nutma peaks. Nüüd mõistan, et oma abitust ja oskamatust tajudes läksin ise pingesse. Laps tajus seda ning nuttis veelgi rohkem. Meil aitas vaid kaks asja: isa võttis lapse sülle või panin “Sõnajala” kasseti mängima.
Praegu kasutaksin perekoolist saadud oskusi: ka väga väikest last saab aktiivselt kuulata. Kõige tähtsam on säilitada rahu ja väljendada siirast huvi, sõnastades lapsega toimuvat ja oma suhtumist.
Nt.: “Sa nutad, mis lahti? Tunned minust puudust? Tahad, et tegeleksin sinuga?”
Lapse nutu põhjuseks võivad olla tema erinevad vajadused. Püüdke tähele panna, mis nutule eelneb. Kas see järgneb üksijäämisele, keeldudele vms.? Ega Teil endal pole mingil põhjusel pingeline periood? Lapsed tajuvad selliseid asju, see riivab nende turvalisust ning nutuga püüavad nad sellest märku anda, alateadlikult tähelepanu endale tõmmates. Kas on mingeid muid muutusi, mis pereelu mõjutavad? Rääkige lapsega, ka oma tunnetest. Nt.: “Sa oled kurb, et mul sinu jaoks vähem aega on. Olen viimasel ajal olnud mures vanaema pärast ja sa oled ilmselt segaduses. Sa ei saa aru, miks ma äkki teistsugune olen.” Ema hääl mõjub lapsele rahustavalt. Püüdke tajuda, mis last võib häirida ning sõnastage seda.
Proovige mõnel päeval jätta muud tegemised kõrvale ja olla rohkem koos lapsega, mängida ja tegelda temaga. Vaadake, kuidas see mõjub, kas häiritust ja nuttu jääb vähemaks?
Ja lõpetuseks küsimus: kuidas Te teate, et laps jonnib? Mina tõlkisin oma vastuses jonni nutuks. Aga millist oma lapse käitumist Te peate jonniks? Kas ta nutab, lükkab asju kõrvale, ei nõustu Teiega vms.? Ja mida Teie laps sellise käitumisega Teile öelda püüab? Nii väikesel lapsel on ju väga piiratud väljendusvahendid. Seda enam on tähtis, et püüaksime neid õigesti mõista ja tõlkevigadest hoiduda.
Oleks huvitav lugeda edaspidi, milliseid vastuseid selle kohta leidsite. Ning muidugi on teretulnud teiste vanemate kogemused ja tähelepanekud. Vastasin ju enne, kui mõttevahetus tekkida jõudis.
Kas see vastus oli abistav?
sanomi
Külaline
Postitatud 14.11.2005 kell 16:40
nii väiksed tõesti ei jonni
ju lapsel on mingi mure
üldse mõtlesin ma ise, kas jonni kui sellist ongi olemas. See, mdia me jonniks peame, on ju lihtsalt protest - laps ei saa aru, miks ühed või teised asjad on nii nagu nad on.
Huvitav, et eestlastel on jonnimured.....teistes keeltes pole sellist väljenditki kohanud.... Kui keegi oskab, siis öelgu mulle, kuidas on sõna "jonn" teistes keeltes
mina
Külaline
Postitatud 17.11.2005 kell 04:00
oskavad ka nii väikesed jonnida kuna neile on midagi kunagi jonni peale antud või sülle võetud vms. see ei pruukinud olla vanema poolt nimelt aga laps sai oma tahtmise ja tema arust nüüd edaspidi saabki jonniga oma tahtmist. mina soovitan lihtsalt jonni ignoreerida minna ise teise tuppa vms küll siis see jonn ka mõtetuks muutub kuna keegi ei kuula ju. oma laste peal järele proovitud.
lenxu
Külaline
Postitatud 09.01.2006 kell 09:48
kuidas nimetada seda, kui laps nõuab mult nt õunatükki ja ma ütlen talle, et seda ei saa ja ta hakkab selle peale kõva häälega nutma?Laps on u 8kuune.
emmeliine
Külaline
Postitatud 07.09.2006 kell 02:12
Kuidas sa ise reageeriksid, kui asja, mida sa väga ihaldad, sinult keelatakse ja sa ei suuda aru saada, miks keelatakse ning sul puuduvad kogemused selliste elus ette tulevate pettumustega toime tulekuks? Mina arvan et kisaksid ja jonniksid samamoodi. Aidakem lapsel jonniga toime tulla ilma karistuseta. Nii väikses vanuses on see ysna lihtne kasvï tähelepanu k¨rvalejuhtimisega.
Magda
Külaline
Postitatud 08.09.2006 kell 13:48
Oma vanemast lapsest ei saanud ma täpselt aru, mille pärast ta nutab ja mis tal viga on, nii arvasin tihti ekslikult, et ta jonnib. Tegelikult oli ikka midagi häda.
Väiksemat ( 1a 2K)näen justkui läbi, tean täpselt, millal ta hakkab haigeks jääma ja tal on paha olla, haigus saabub paari päevaga. Tean millal ta on solvunud, pettunud, millal tahab lihtsalt lähedust.
Kui tahab keelatud toitu, mida pisikesel allergikul on menüüs väga palju, siis võtan ta sülle ja viin asja juurde, mis on temale mõeldud. Vahest juhtub seda, et see lüüakse mul peost minema, siis võtan üles, teen puhkast ja söön ise, no siis on kohe ka temal jälle isu

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!