Kas keegi oskab aidata? Minu 4 kuune beebi ei maga üldse! Iga 5 minuti tagant on ta öösiti üleval ja sipleb ja jaurab. Maha saab rahustada ainult pudeliga. Rinda ta ei võta niiet ongi pudeli toidul. Viimasel ajal aga sööb ta päeval vähe ja öösel ainult kugistab. Tavaliselt lähebki öösel suurem kogus piima ja teed kui päeval, arst aga ütles, et tema vanune beebi peaks juba terve öö magama või siis ühe korra ärkama ja sööma ning siis edasi magama. Mida teha? Kuidas ta korralikult magama saada? Päeval magab ta ka kokku maksimum 3 tundi ja sööb varasema 170 asemel 100-120. Hakkasin talle eilsest ka HIPPi lisasööki andma, lootes et see kõhtu täidaks. Ei tea mida temaga teha. Magaks ta kasvõi 3-4 tundi järjest öösel oleks pisut kergem aga ta on kogu aeg üleval ja teda vaadates ei ole väsimuse märkigi. Palun abi!
Beebide unerežiim võibki olla väga erinev, oluline on teie positiivne suhtumine ja rahu. Vahel juhtub, et beebid ajavad segamini öö ja päeva, samal moel võib ette tulla, et sassi lähevad söömisharjumused. On vaja kannatlikkust ja järjekindlust, et saada tagasi normaalne rütm, et laps päeval sööks ja öösel magaks.
Esimesena hakake harjutama öise söömise vähendamist. Tõepoolest, nagu arstki teile ütles: 4-kuune beebi ei vaja enam öist söötmist. Enamasti on öise magamatuse põhjus miski muu, mitte tühi kõht. Öösel söötke korra ja ülejäänud kordadel, kui laps ärkab ja tõesti ei uinu, andke talle vett.
Mis juhtub, kui te lapse ärkamisele liiaselt ei reageeri - ehk jääb ta siiski üsna varsti magama? Mis juhtub, kui te ei anna öösel süüa? Üldiselt on nii, et kõik harjumused, mis lapsel on, on ikka tema vanemate kujundatud. Niisiis on võimalik neid ka muuta, selleks on vaja kannatlikkust, pikka meelt.
Püüdke leida mõjutajaid, mis soodustavad uinumist. Ehk on see rahulik vaikne muusika, ehk on see kiigutamine, silitamine, rahulik rääkimine, laulmine... Ehk on asi teisti, kui lapse kõrval on öösel isa või vanaema? Kasutage oma loomingulisust, et last aidata.
Oluline on jälgida, mis toimub lapsega päeval. Kindlad ärkveloleku ja uneajad, jalutuskäigud värskes õhus, tegelused ärkvelolekuajal, kõikide lapsega tehtavate tegevuste saatmine sõnadega, armastav kontakt emaga, piisav koosolemise aeg emaga - kõik see mõjutab lapse und ja meeleolu, seega ka arengut. Ka teie meeleolu, sisemised hoiakud on tähtsad. Kui olete ärev, väsinud ja pahur, on seda lapski.
Ümberharjutamine ei lähe ruttu, võtke selleks aega umbes sama palju, kui läks selle harjumuse tekkimiseks. Kui olukord siiski vaatamata pingutustele kestma jääb, võiksite igaks juhuks konsulteerida lasteneuroloogiga.
Ma ei tea,kas tohib kommenteerida,aga ma räägiks ka oma kogemusi.
Minul ka ei võtnud laps rinda.Ja ma hakkasin juba varakult selle öise söömise ära harjutama.Kui ärkas öösel,siis andsin talle kummeliteed juua ja kõik.
Mul on kõik üles ka kirjutatud,mis me tegime ,kui ta oli 1kuune,2kuune ja nii edasi.Päeval sõi korralikult,magas hästi kaua.
Käima hakkas voodi toel juba 4 kuuselt,väiksem poiss 5 kuuselt.Esimene hammas tuli juba 3 kuuselt ja väiksemal 5 kuuselt.
Hommikul kell 8..9 ärkas...sõi ja siis välja,me käisime iga ilmaga väljas.Kui jäi magama siis jäi.Tavaliselt ta vahtis ringi,sest ma võtsin teda vahepeal sülle ja näitasin talle igasugu asju.(te võite mõelda küll,et täitsa rumal ema,4kuune ei saa ju aru,mida sa talle seletad.Vale puha.Saab ja kuidas veel,see on näha tema näo ja suu ilmest)
Tagasi tuppa kell 12...sõime ja kell 13 tuttu.Tudus väljas.(kui tormas ja sadas,siis ei maganud õues)Tavaliselt ta magas kella 13 kuni 17-18 õhtul.
Siis ta sõi,mängis oma kulinatega ja kui tahtis magama jääda,siis võtsin sülle ja hüpitasin teda või olin ka tema juures ja mängisin.
Kell 22.30 oli siis juba ööuni.ja hommikul kella 8..9-ni välja jälle.
(Poisil sünnipäev 31.dets.) Mul poiss sõi 3 kuuselt juba oma esimesed ahjukartulid,sealiha,verivorsti ja kapsast.
Jubedalt jõi porgandimehu,ta lemmik ja seda jõi ta juba 1 kuu vanuselt purkide viisi.
Veel üks lemmikutest oli kõrvitsa-manna püree,seda ta ka sõi purkudega.Tegin natuke kuumas vees soojaks panin pudelisse ja sõi.
Sul peaks juba olema öösel üleval olemine lõppenud.
Tegele temaga päeval rohkem,ära lase magama jääda.Muidugi kui laps on koguaeg omas voodis,siis pole ka ime et ta omeette seal magama jääb.
Aa,mis veel.Kui laps nutab,siis ei tohiks kohe tema juurde joosta.Sest ta harjub sellega ära,et oh,hakkan nutma ja emme kohe tuleb.Nii ei tohi.Lase tal nutta ja ta rahuneb ise maha.
Ja kui ei rahune,siis mine ja võta sülle.Aga las laps olla sinule nähtavas kohas,et ta sind näeks.
Maire, teie kommentaar on väga asjalik. Toonitan teie jutus just seda, et kui laps saab päeva jooksul kõik kätte, mis tal arenguliselt vaja on (erinevad tegelused, hea kontakt emaga, magamine värskes õhus jms), siis on ikka rohkem lootust, et ta öösel kenasti magab.
Tere mul on selline mure mul on 4kuune tita päeval ilusti sööb ilusti magab käime iga päev temaga oues muidugi ta ei söö juba rinda 2kuu pealt no niiguinsaabub ohtu ja hakkan teda magama panema on koik ta jonnib ta kisab kui hakkan kussutama siis natuke rahuneb ja ärka öö jooksul iga 2/3 tunni tagant ja nii iga päev mis peaks tegema et ta ilusti magama saada aitäh
Nutvasse lapsesse tulebki suhtuda kui lapsesse, kes on hädas ja ootab emmelt mõistmist ja abi. Nii et kussutamine ja kiigutamine ja silitamine on igati omal kohal, ja hea oleks, kui teil oleks abiks keegi, kes jaksab last rahustada, eriti öösiti, sest muidu te väsite väga ära. Lapse nutule on vaja otsida tõlget: kas kõht on tühi, kas kõht valutab, kas kõht on liiga täis, kas hakkavad hambad tulema, kas on liiga soe, kas on jahe, kas on paha asend, kas mähe on ebamugavalt sattunud, kas on unisus-väsimus, aga sellegipoolest ei tule uni peale jne jne. Usun küll, et lapse emana leiate lapse nutu põhjuse. Laps ei nuta ilma põhjuseta. Seegi on tähtis, et lapsesse võivad olla kogunenud mitmed pinged (ka eelpool loetletud jm põhjustel) ja lapsel on vaja oma pinge välja nutta. Kui emme on lapse nutmise ajal toetav ja mõistev, laheneb lapse pinge hõlpsamalt. Kui emme on aga lapse nutu pärast ärevil, soovides vaid, et laps ometi oma nutu lõpetaks, siis ei tunne laps end vajalikul määral turvaliselt ja pinge jääb alles. Ema on alati lapse stressi maandaja, lapse rahustaja. Kui emme on ärev, on ärev lapski. Vahel tunnevad emad ennast lapse nuttes halva emana - see ei ole nii. Nutt on lapse kõne emale, ja emad mõistavad seda keelt enamasti hästi.
Kindlad magamise ajad ja kõiges muuski kindel päevaplaan rahustab last. Söömised, magamised, jalutamised, mängimised, vannitamised... see kõik võiks toimuda alati samal ajal. Loomulikult, kui laps kasvab, siis need rutiinid muutuvad, laps ei vaja enam näiteks nii palju und vmt, siis tuleb sisse viia muutus ning jääda uue rutiini juurde.
Kui laps öösiti palju ärkab, on hea, kui lapse voodi on emme või miks mitte ka issi käeulatuses, tihti piisab lapse rahustuseks vaid käe pealepanemisest, silitusest, patsutusest. Lutipudel veega võib olla samuti käeulatuses, kui lubate lapsele lutti, siis ka see on võimalik rahustaja. Hea, kui saab last öösiti rahustada ilma teda sülle võtmata, sest kui te alati lapse nuttes ta voodist välja võtate, süles kiigutate, enda voodisse võtate, siis kipub sellest saama harjumus. Muidugi - süli ongi nii väikese beebi jaoks kõige normaalsem koht, aga vahel ikkagi on nii, et beebi ei soovi tingimata süle-rahustust, vaid ta tahabki lihtsalt veidi nutta, tunda korra emme käsi, ja magabki edasi.
Ja tõsi on seegi, et vahel me ei leidagi otsest põhust, miks ta nutab või miks on uni rahutu, lihtsalt tuleb arvestada tõsiasjaga, et beebi närvisüsteem on väga õrnuke. Loodan, et teil on abiks lapse isa või vanaema või veel keegi, sest selleks, et teie saaksite olla rahulik ja kannatlik ema, on vaja, et saaksite puhata ja magada. Paar öist valvekorda nädalas võiks olla isa hooleks, püüdke magada ka päeval mõne lapse unekorra ajal. Lapse emotsionaalseks rahuloluks on kindlasti ka vaja emmet, kel lapsega piisavalt hea kontakt, kes on tõeliselt kohal lapse jaoks ja selleks on võimeline puhanud ja rõõmus ema.
