Tere, olen mures oma 3 aastase poja pärast. Viimasel ajal on ta käitunud nagu hull Ta ei kuula mu sõna , teeb mis tahab. peksab ja karjub mu peale. Ja pean tunnistama, et ma lähen ise endast väga välja. Päeval jääb ta magama 3 tundi, sest ta tuleb voodist välja ja viskab mind asjdega. Kuidas ma saaksin selle asja lahendada? Sest mul hakkab tasapisi depresioon tekkima.
Ei suur ega väike inimene ei tee midagi lihtsalt niisama. Iga käitumise ja teguviisi taga on ikka vajadused, ja mida n-ö hullemalt inimene käitub, seda suuremas hädas ta reeglina on. Nii et lapsel, kes lööb, peksab ja karjub, nagu te kirjutate, on kindlasti probleem, laps lihtsalt ei oska oma tundeid väljendada ega selgesti sellest rääkida, mis teda vaevab. Laps annab teie poolt kirjeldatud moel edasi oma sõnumi, mida aga võib tõesti olla keerukas tõlkida. Nii on lootusetus kerge tekkima - teie ei saa lapsest aru, kuigi ilmselt väga soovite, ja nii võib tulla mõte, et olen üks saamatu ja läbikukkunud ema... ning masendus ei ole enam väga kaugel.
Mida siis seesuguses olukorras teha?
Näen siin kolme teemat, millega tuleks tegeleda.
Esiteks: piiride panek. Peaksite lapsele, kes käitub teile täiesti vastuvõetamatul moel väga selgelt ja konkreetselt ütlema: ei! Ei tohi lüüa, mul on valus! Vajadusel võite lapsel ka kätest kinni võtta, talle otse silma vaadata ja oma sõnumit korrata. Teie hääletoon, kehakeel ja miimika peavad toetama teie sõnu. Nii annate lapsele igati kooskõlalise teate selle kohta, mida teie arvate lapse käitumisest. Kui nt hääletoon ei toeta sõnu, ei pruugi laps öeldut uskuma jääda. Väga oluline on olla järjekindel. Kui te kasvõi ühel korral lapse vastuvõetamatule käitumisele reageerimata jätate, on tal sellest kerge teha järeldust, et ema keelavad sõnumid ei kehti.
Teiseks: lapse aktiivne kuulamine ja teie selged minasõnumid. Oluline on saada aru, mis on lapse käitumise taga. Lapsed ei oska oma tundeid väljendada ega nendega toime tulla, seda peab lapsele maast-madalast õpetama. Kui peegeldate tema tunded tagasi viisil: sa oled tõesti pettunud..., sa oled pahane mu peale, sest..., sulle ei meeldinud üldse, et... , sa oled kurb, sest..., õpib laps, et ebamäärastel pahadel tunnetel tema sees on nimed, neid saab välja öelda, ei pea lööma, vaid saab öelda: ma olen kuri! Teie saate ennast selgelt väljendades ja oma tunnetest rääkides samuti toetada lapse selge eneseväljenduse õppimist.
Peaksite püüdma igasuguse jõu kasutamise kasvatuses kõrvale heita. Palju tõhusam viis eriarvamuste puhul on püüda lapsega teha kokkuleppeid, mitte oma seisukohta peale suruda. Kokkuleppeid saab teha, kui laps on rahunenud, ja te ise ka. Sõnumi sisu oleneb sellest, mille pärast te tegelikult mures olete. Näiteks: sa ei jäänud täna magama. See teeb mind murelikuks, sest kardan, et sa väsid õhtuks väga ära ja siis ei jaksa enam mängida. Mis me koos saaksime teha, et sa parema meelega magama läheksid? Või: sa ei maganud täna. Aga mina kavatsesin sel ajal, kui sina magad, oma asju teha. Kui mul enda asjad tegemata jäävad, olen ma pahane. Mis me sinu arvates võiksime teha, et sina magaksid ja mina oma asju saaksin teha?
Nii saab laps paremini aru teie plaanidest ja tunnetest, samuti sellest mõjust, mis tema käitumisel teile võib olla. Marss magama! Paha laps! Käitu ilusti! – need on lapse jaoks tühjad sõnumid. Enda seisukohti selgitades ja lapse omi kuulates kasvab üksteisemõistmine ja usaldus. Ka õpib laps vastutust võtma, kui käiku lähevad tema pakutud lahendused.
Kolmandaks: enda tassi täitmine. Kui teie lähete endast välja, läheb endast välja ka laps. Kõik need tunded, mis on vanemates, peegelduvad lapses. Kui vanem on väsinud, tige, rahulolematu, pettunud vm, siis on kõike sedasama ka laps. Meil vanematena on väga oluline hoida oma vajadused kaetuna, siis oleme sallivamad ja rahulikumad. Peaksite endalt küsima, mis on see, millega te oma elus rahul ei ole ja püüdma samm-sammult seda muuta. Kui üksi ei suuda ega oska, on alati võimalus pöörduda nõustamisse või teraapiasse.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
