Mul on mure kahe tüdrukuga, kes viimasel ajal midagi peale võileiva, leiva, jogurti ja magusa midagi ei söö.
Mõlemad käivad lasteaias, ka seal söövad valitud toite. Isegi putru ei söö enam - kui keegi ette ütleb,et puder väkk on, siis ei söö ka nemad.
Koju eriti magusat ei osta.
Ma ei tea,mida teha, kas lasta leiba süüa (olen püüdnud vähemalt kord nädalas ise küpsetada), anda iga õhtu jogurtit või lasta tühyja kõhuga olla, kui korralikku sooja toitu ei söö. Olen ka nende käest püüdnud küsida,mida soovivad ja kaasata toidutegemisse, kuid see ei aita.
Mul on 2 ja 4 aastased lasteaias käivad tüdrukud ja täpselt sama probleem. Midagi peale võileiva, leiva, jogurti ja kommide-shokolaadi ei kõlba. Lasengi neid esimest kolme süüa. Magusat annan suhteliselt harva, komm või kohuke päevas.
sellises vanuse laste puhul on tõesti nii, et tehakse sageli seda, mida teeb keegi, kes on nende jaoks tähtis ja oluline. Selleks võivad olla nii enda vanemad, õed-vennad, teised lapsed kui ka lastesaadete või –raamatute tegelased. Sundimine, keelamine ja ähvardamine oleks antud juhul kindlad teed selleks, et lapsed ei hakkakski mõnda toitu niipea uuesti sööma. Vanema jaoks väsitavamad variandid on aga need, mis võivad lapse tagasi sööma kutsuda.
Seega on teil võimalus rakendada enda leidlikkust ja proovida erinevaid viise, mis võiksid teie tüdrukute puhul töötada. Oluline on siinjuures ka järjepidevus, sest uus meetod/katse ei anna sageli kohe tulemust või kui annabki, siis ei pruugi see olla püsiv. Mida siis võiks proovida:
- rakendada ise eeskujusid: näiteks ise koos isaga olla eeskujuks ja mingeid toite kiita, kaasata sellesse teisi, nt. tegelasi nende lemmikraamatust või –filmist;
- pakkuda vana toitu, millest nüüd keelduvad, mingil uuel viisil;
- teha koos mingit süüa: olete seda proovinud, kuid esialgu soovitud tulemuseta, kuid sageli on just see selline tegevus, mis meelitab lapsed sööma.
Tasub ka vaadata, milline on laste toitumine päeva jooksul. Kas toidukorrad on enam-vähem samadel aegadel või ei, kas toidukordade vahepeal on näksimist. Teie poolt mainitud eas laste puhul on mitmed toitumiseksperdid olnud seisukohal, et kui lapsel jääb mõni päev söögikord vahele, siis ei juhtu sellest midagi. Nii ta harjub, et kui ei söö söögi ajal midagi, siis on pärast kõht tühi ja sööb söögi ajal juba kasvõi natukenegi seda, mida talle pakute.
Mis puudutab toidu valikut, siis on palju erinevaid usaldusväärseid allikaid, kust saab informatsiooni selle kohta, mida laps võiks ja mida peab sööma. Näiteks on vastavasisuline lehekülg koostatud Tervise Arengu Instituudi poolt ja seal on ka ühe toreda lasteraamatu tutvustus, mis käsitlebki söömist. http://www.toitumine.ee/taiskasvanutele/lisainformatsioon-4.html
Neil on ka üks muinasjutumaa, mis on aidanud vähemalt kahes minu tuttavate peres just sarnastes olukordades (tõsi, lapsed on olnud vanemad kui 3 aastat): http://www.toitumine.ee/muinasjutukad/
Nagu näete osaliselt ka juba teile postitatud vastusest, on taoline mure levinud paljudes peredes. Sellega seoses soovitan teil ringi vaadata ka meie foorumis vanade vastuste seas, sest sellel teemal on palju küsitud-vastatud ning kindlasti leiate nende seast veel lisaideid, mida oma lastega proovida.