lugu siis selline,et mul 4 aastane poiss on täiesti hulluks ära läinud.esimene probleem on see et kui vihaseks saab siis karjub pillub asju vastuseina katki teeb väikesele vennale haiget ja lasteaias teistele lastele.ma olen proovinud ilusti rääkida aga talle pakub see nalja kui tema tasemele laskun ja temaga rääkida püüan.
teiseks probleemiks on see et kui ta vihane on siis ta pissib mänguasjade peale või siis nurka või lihtsalt püksi.lasteaias ka suur mure et teistel ju pole mähkusid aga temal on.ta on mitu korda ka öelnud et ta ei taha mähkusid endale alla panna,aga kui ma nendega nõus pole siis lasteaeda laps enam minna ei tohi.
kuna ta pissivat nõnda palju alla.
kodus on olukord selline et kui peale kümmet laps potil ära käib siis on öö kuiv,kuid vahest harva juhtub ikka õnnetusi.olen lasteaeda viinud ka selliseid linu mis lastele alla pannakse aga lastead polnud nendega nõus kuna neist polevat mingit abi.laps pissivat nii palju et linad andvat läbi.
ja kolmas probleem on see et laps mängib oma nokuga ja näitab seda teistele.alati kui ta paljalt on siis puutub ja sellepärast palun tal alati püksid kohe jalga panna,aga sellest pole ka mingit abi olnud,lootsin et läheb üle,et see lihtsalt mingi periood aga tundub et iseenesest see üle ei lähe.
mure suur ja loodan et saate mind aidata..
ette tänades
Teie poja vihahood ja mured seoses pissimisega on piisavalt tõsised asjad, et nendega ka tõsiselt tegeleda. See on väga oluline, et püüate selgust saada ja midagi ette võtta. Vahel võib tõesti laps käituda ajutiselt tavatult, kui aga juba pikemat aega, siis ei maksa oodata, et kirjeldatud ilmingud lähevad ise üle.
Poissi saab aidata seeläbi, et püüate mõista, mis talle raskusi valmistab, vihahoogisid esile kutsub. Oletan, et ta püüab toime tulla oma väga keeruliste tunnetega, näiteks võib ta olla mingil põhjusel ärev ja hirmul. Mis selliseid pingeid esile kutsub, on kirja teel üsna kasutu mõistatada. Palju rohkem võib abi olla sellest, kui pöördute spetsialisti poole (nt. psühholoogi, psühhiaatri).
Võite mõelda selle üle, millal need ilmingud alguse said või sagenesid. Mis samal ajal veel peres, teiste pereliikmetega ja poisi igapäevaelus muutus. Kuidas poisi päev möödub, kuivõrd on kindlaid harjumuspäraseid asju ja kindlat päevarütmi, kuivõrd on ootamatusi. Samuti on oluline, kuidas reageerite ise ja teised inimesed, kes poisiga tegelevad, kui poiss saab vihaseks, lõhub asju, kui voodi on märg või kui ta tahtlikult pissib sinna, kuhu ei tohi. Tähtis on see, et ta ei kogeks ise agressiivsust, ohtu endale, mis omakorda teda hirmutab. Igal juhul vajab ta turvalisust ja kindlustunnet nii füüsilises kui emotsionaalses mõttes.
Lõpetuseks, et saaksite abi just konkreetselt oma olukorrast tulenevalt, on väga oluline mõista just seda, mis Teie poja käitumist esile kutsub ja selleks soovitan pöörduda spetsialisti poole.
Kui lapsel on endaga raske toime tulla, siis see on esimene märk sellest, et tuleb lasteaiast ära minna seni, kuni probleemid ära ei tule. Keegi ei tea, millist hukkamõistu ja alandust laps tunneb, kui ei saa lasteaias hakkama. On vähe toetavaid pedagooge, kes oskavad probleemse lapsega ümber käia. Olukorda tuleb alguses pereringis ära lahendada ja alles siis lasteaeda viia, sest muidu mu arvates see süveneb.
