Mu 2a ja 3 kuune poeg on väga rahutu, mille tulemusel olen hakanud uurima just aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega linke. Nimelt ei kuula ta absoluutselt sõna, ei püsi paigal, on tujukas, peksab asju nt. vastu lauda, lihtsalt teeb kõike, et saaks end välja elada. Õues olles jookseb ummisjalu ringi, kaob ära, ei püsi paigal, ei vaata ette, kukub jne. Olen vähe uurinud antud olukorra kohta materjale, kuid ehk leidub keegi, kes oskab kogemusi jagada?
Kui on tegemist aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) lapsega, siis on see tema eripära ja see kujuneb välja paljude erinevate tegurite koosmõju tulemusena (sünnitrauma, pärilikkus, keskkond). Käitumisprobleemide kujunemine sellest tulenevalt oleneb sellest, kuidas suudavad täiskasvanud tema eripäraga toime tulla. Peamine on sellise lapse elu korraldada kindlas rütmis ja tagada rahulik keskkond. Lugemiseks sobib näiteks M.Roomelti jt. „Hüperaktiivne laps”, 2003.
Kirjelduse põhjal on siiski liialt ennatlik väita, et Teie laps on ATH-ga. Tujukuse, püsimatuse, asjade peksmise taga võivad olla ka muud põhjused.
Kuigi 2-aastase laps on muutunud iseseisvaks, nõuab ta vanematelt aktiivselt tähelepanu ja huvi. Sel perioodil on võimatu ületähtsustada emotsionaalset sidet ja lähedust vanematega. Ta ootab, et kõige lähedasem inimene jagaks tema elamusi. Kõige määravam heaoluks on olla armastatud, kiidetud ja tähele pandud. Kõige raskemini talutav selles vanuses on hirm mahajäetuse ees. Väikelapses hirmu väljenduseks võib olla ka tujukus, rahutus, agressiivsus jne.
Seega, murelik Kristel, on oluline läbi mõelda, mis on võiks ohustada Teie lapse rahulikku, turvalist ja kindlalt kulgevat igapäevaelu.
Kindlasti võib tegemist olla ka armukadedusega väikse suhtes. Kuid minu arust on sinu kirjelduses väga tavaline 2 aastane laps, kes õpib maailma ja tema reegleid alles tundma, mina hakkab tekkima. Vanemana on see hullupööra raske periood. Mina elasin selle just õnnelikult üle Kannatlikku meelt, usun, et see on lihtsalt üks arengu etappidest, ms tuleb läbida. Olla kannatlik ja hooliv ning suunata last õigele teele.
Külasta http://www.tnk.tartu.ee/, võta sealt artiklid ja seal on Ruth Raielo kirjutanud neist lastest.
Võibolla oled lugenud, võibolla mitte.
Aga soovitan soojalt pöörduda psühholoogi poole, kes siis last uuriks ja annaks nõu.
Minu poeg on 1a ja 6kuud vana ja on ka hästi püsimatu ja rahutu.Kui lugesin Kristeli kirja ,kirjutaks ta nagu minu pojast. Talle meeldivad autod,see on ainukene mis teda paigal hoiab,me võime tundide kaupa neid vaadata.
Kannatlikku meelt, usun, et see on lihtsalt üks arengu etappidest, ms tuleb läbida. Olla kannatlik ja hooliv ning suunata last õigele teele.