|
kiku
Külaline
|
|
Postitatud 31.08.2010 kell 13:52
|
Kirjutan siina ajendatuna oma lapse käitumisest ja sellest, et harva on tal hea tuju. Loomulikult ei ole päevad vennad aga kui laps juba iga päev on viril, iga asja peale negatiivne ja kui just arvutisse/teleka taha istuda ei saa hetkel, on nägu vingus.
Jutt on 9,5 aastasest poisist.
Ma saan aru küll, et tegemist võib olla eelteismelisega ja ta on tundlik kõige suhtes jne. Aga kas see on ka siis normaalne, et enamuse ajast on laps negatiivne. Kui vabad päevad on, istub kodus, igavleb, sõpru eriti pole, kellega tahaks mängida sest enamus on igavad või nõmedad. Üksi õue rattaga sõitma või mängima vms tegema pole nõus minema. Kõik kodused ülesanded (voodi tegemine ja toa koristamine) käib ainult läbi pika jutu ja meelde tuletamise ja siis teeb ka seda vihaselt. Trenni minek on ka alati justkui sunnitöö kuigi me ei sunni teda seal käima. Treener on kuri, ta ütleb. Siis algab trenn ta jaoks liiga hilja. Ja mõnikord on sõbra pool huvitavam olla kui trenni minna...jne, jne. Oleme rääkinud, et võib ju valida ka mõne muu hobi, ei pea jalgpallis käima. Siis ütleb, et tahab seal käia. Aga ikka enamasti läheb sinna halva tujuga. Pärast muidugi selgub, peale trenni, et polnudki nii hull.
Ja lõpuks söömine. Jube kehv sööja. Paljusid asju pole nõus proovimagi, kui tema teha oleks, siis toitruks ainult magusast.
Mida teha? Mõistus saab otsa. Kas võib olla depressioon lapsel? Minul on süda haige, tehakse hetkel uuringuid ja igasugune muretsemine teeb mul asja hullemaks aga no mul on valus vaadata teda, kuidas ta tõesti nii negatiivne on. Mehega me kodus ei ole ju sellised, me oleme õnnelikud, armasame teda ja üksteist ja näitame seda koguaeg välja, mitte kunstlikult vaid me olemegi sellised. Laps ka vahel tuleb ja kallistab meid ja tahab koos olla ja need on ilusad hetked. Aga muul ajal....Kurb on. Kasvõi see, kui käisime kevadel Hispaanias, lapse esimesel reisil. Ma ei näinud temas erilist elevust ja põnevust, kui plaanisime reisi, siis ta nõudis loomulikult, et tema peab ka kaasa saama aga kui sinna sai siis oli igal pool midagi halvasti,. Enamasti me sisustasime päevi nii, et lapsel oleks lõbus aga...päris keeruline.
Kohe on kool algamas. See tekitab temas veel lisastressi kuna ta ei taha üldse minna. Tahaks kiiresti midagi ette võtta, jaole saada, milles asi on. Kas oskate midagi soovitada? See peegeldamine...ma olen proovinud ja kuidagi ei mõju sest kaua ma korrutan, et sa oled nüüd pahane, oled pahas tujus, oled kuri, tema vastab ju koguaeg et jah ja lõpuks ärritub ka, et mida ma korrutan sama asja, ütles juba ju et on jah pahane. Aga ta ei räägi ju edasi, et miks ta on pahane ja kui küsin, siis ka ärritub, et tema ei tea miks või siis toob mõne põhjuse, mis ongi seotud mõne talle määratud reegli või keeluga. Näiteks ei saa lubada olla arvutis terve päeva, on kindel aeg, kaks tundi aga tema oleks kauem. Kooli ajal eriti ei saa seda lubada. Ja nii lähebki trall lahti...
Pikk ja segane jutt sai võibolla aga hetkel olen täitsa nõutu tõesti...
|
|
|
Marge Vainre
Külaline
|
|
Postitatud 01.09.2010 kell 11:06
|
Olete püüdnud mõista, mis poja negatiivsuse põhjustab, proovinud mitmel viisil talle rõõmu pakkuda, kuid muutusi pole näha. Kas võib olla depressioon või mitte, saab otsustada vaid psühhiaater. Mõelda võite küll selle peale, et konsulteerida ja selgust luua. Kindlasti on veel olulisi tunnuseid, mida on vaja arvestada.
Tasub tähele panna, et poiss saaks piisavalt uneaega, jälgida söömisharjumusi ja muutusi nendes, tema enda huvi ja aktiivsust. Mis talle endale kasvõi veidi rõõmu pakub, huvi ja uudishimu tekitab, tegutsema paneb. Kui neid asju ikka on, siis sellest saate alustada, et poisil oleks rõõmu ja positiivseid elamusi. Jätkuvalt on oluline ja seda oletegi arvestanud, et kohustada, sundida või siis kasvõi varjatult süüdistada, hukka mõista, teeks poja enesetunde veelgi halvemaks. Küll aga võite selgelt väljendada, mida arvate ja ootate (mina-keeles). Näiteks kodukord, päevakava jms.
Kirjutatate, et suhted mehega on õnnelikud ja saan aru nii, et peres üldiselt on sõbralik ja heatahtlik õhkkond. See on väga tähtis. Oluline, et säiliks pojaga hea kontakt. Millised on need olukorrad (mis sellele eelneb), kui poeg tuleb ja kallistab, tahab koos olla? Neid hetkei oleks hea veelgi ise soosida ja pakkuda. Vahel võivad ka parimate suhete korral tunda lapsed end kõrvalejäetuna.
Kõik, mis poisil hästi välja tuleb, on hea märgata ja tunnustada, julgustada, jagada oma heameelt. Selles vanuses poisile võib pakkuda näiteks rõõmu see, kui isa või ema teeb temaga midagi koos, osaleb tema maailmas. See oleneb konkreetselt tema huvidest. Näiteks jalgpall või muu sport võib olla väga elamusterohke tegevus ja võimalus tunda end oluliste inimestega seotuses. Veel näiteid koostegemistest: arvutimängud, aiatööd, meisterdamised, jalgrattasõidud, kinoskäik jne.
Muretsete, et kooli algusega algab kõik osast peale. Nii on ka lastega, et kooliminek ei pruugi olla rõõmussündmus. Sageli tunnevad lapsed endal liialt palju kohustusi ja süütunnet, kui nad ei vasta ootustele või valmistavad pettumusi nii õpetajatele kui kodustele. Seda arvestada tuleks kindlasti keskenduda pigem õnnestumistele ja võtta pingeid maha seeläbi, et Te liialt palju ise ei väljenda muretsemist ja ärevust poisi toimetuleku pärast. Et iga päev ei peaks tegelema tema kohustuste jälgimisega, sõlmige koos kokkulepped, las poiss ise määratleb, mis kell tal trennis on, millal õpitud peab saama ja valib kellaaja, millal arvutis on. Teie olete konsultant, kes ütleb, mis on mõistlik ja tervislik. Samuti võite seada reeglid, millal on koristamise aeg ja mida tähendab korras tuba. Mida konkreetsem, seda vähem vaidlemist ja pingeid.
Veel võiks mõelda, mis soosiks poisil sõprade suhtlemisi. Selles vanuses on see väga tähtis ja muutub järjest olulisemaks. Arutlege selle üle, mida ta võiks teistega koos teha, kutsuge kedagi külla või võtke ühistegemisteks kaasa. Kõige selle juures oleks muidugi hea kui initsiatiiv poja elu ja suhteid korraldada ei jääks liialt vanematele. Pigem veidi kaasa aidata ja valikute tegemised, veel parem huvi ja initsiatiiv võiks ikka poisile jääda.
Soovin, et saaksite oma murele leevendust. Kuid siiski ei pruugi Te sellest kirjast saada piisavalt sobivaid mõtteid muutusteks, kindlam oleks sel juhul ikka konsulteerida spetsialistiga.
Soovin Teile ja pojale rõõmu!
|
|
