Selline mure, et vähese jutuga poiss 1a10kuud vana ja praegu kui vihastab nt. kui keelad midagi siis hakkab pead kuskile vastu peksma. Nt diivanil olles peksab vastu seda mitu korda aga kuna haiget ei saa siis ronib maha ja paneb kopsu vastu põrandat - siis on põhjust kõvemini kisada .
Asi algas 1a3kuusena ja vahepeal pea vaibus. Nüüd aga asi päris hulluks läinud. Päevas paneb ikka mitu mitu kõva laksu endale ära
Ja käe ettepanemisega ei saa teda takistada.
Viimasel ajal, kui ise juhtud ligemal olema siis virutab ka käega. Süles olles aga paneb peaga tou.
Soovitage mida teha, kas näidata kuidagi teistmoodi käitumist ette (viha väljaelamist) ja kui siis mida?
Lapse selline käitumisreaktsioon ei ole viha välja elamise väljendus. Põhjus võib olla lapse turvatunde puudumises või rahutuses.
Seega, mis võib olla põhjuseks, et laps tunneb end rahutuna. Kas rasedus kulges häireteta? Kas praeguses kasvukeskkonnas on lapsel turvaline? Kas teda ümbritsevate täiskasvanute suhted on rahulikud? Kas lapse areng vastab tema eale? Kas on meditsiinilisi ettekirjutusi arstidelt tema arengu kohta? jmt .
Väikese lapse peaga löömise põhjusi ei saa jätta uurimata. Eelkõige peaks nõu pidama perearstiga, last põhjalikult uurima.
Ärge unustage ka inventuuri tegemist iseendas.
minu laps 1 a8k teeb seda vahelduva eduga alates 8kuusest..viimasel ajal nagu vähem..aga vahel ikka tuleb ette. on ülödse tohutult kange iseloomuga ja minu ema väitel meenutab mind samas eas. üldse alati kui vihastab kipub agressiivseks minema..ajapikku on ta küll taibanud et parem taguda pead vastu põrandat vaibal või vastu diivanit ka end vihast selili visates tsekinb enne ära, mis põrand on ja vajadusel hoiab pead kõrgemale.muidu on väga tubli laps, kehalises arengus alati ees olnud, kõne areng keskmine..ja ühtki eelpoolnimetataud probleemidest ei oska välja tuua..sünnitus oli küll pikk ja hirmus valus, aga samas ka täiesti loomulik, ilma keemiata. ma loodan, et läheb iseenesest üle, sest viimasel ajal on seda üha vähem ja õpin vaikselt ka ise temaga nii käituma, et ta üha vähem vihastab tähelepanu muudele asjadele juhtides või ise hästi positiivne olles.
.
ka end vihast selili visates tsekinb enne ära, mis põrand on ja vajadusel hoiab pead kõrgemale.muidu on väga tubli laps, kehalises arengus alati ees olnud, kõne areng keskmine..ja ühtki eelpoolnimetataud probleemidest ei oska välja tuua..sünnitus oli küll pikk ja hirmus valus, aga samas ka täiesti loomulik, ilma keemiata. ma loodan, et läheb iseenesest üle, sest viimasel ajal on seda üha vähem ja õpin vaikselt ka ise temaga nii käituma, et ta üha vähem vihastab tähelepanu muudele asjadele juhtides või ise hästi positiivne olles.