Tere.
Laps on nõus oma voodis magama(mis asub esivanemate voodi kõrval).Kuid alati pean ma kõrval olema.Niipea,kui mina ära tahan minna hakkab nutma.Ning ,kui ma seda isegi ignoreerin ja lähen ära,tuleb ta lihtsalt järgi.Lõunauinaku ajal ärgates,tuleb ka kohe mind otsima.Oleks huvitav kuulda,kuis sellest kombest lahti saada?Kas tuleb lihtsalt oodata ja lasta tal nutta?Seda suudab ta kaua,oleme järgi proovinud.
Tere.
Laps on nõus oma voodis magama(mis asub esivanemate voodi kõrval).Kuid alati pean ma kõrval olema.Niipea,kui mina ära tahan minna hakkab nutma.Ning ,kui ma seda isegi ignoreerin ja lähen ära,tuleb ta lihtsalt järgi.Lõunauinaku ajal ärgates,tuleb ka kohe mind otsima.Oleks huvitav kuulda,kuis sellest kombest lahti saada?Kas tuleb lihtsalt oodata ja lasta tal nutta?Seda suudab ta kaua,oleme järgi proovinud.
sa ei maininud kui vana on laps. aga noh, palju vahet pole ka. esiteks soovitan kui vahegi voimalik, pane laps eraldi tuppa. eeldusel et ta vahemalt aastane on. siis on lihtsam - saab ukse vahelt kinni tommata.
siis tee omale selgeks, mis hetkest alates tahad, et laps hakkaks ise magama jaama (sest niikaua kui sina tal korval oled, ta seda ei opi)
pane paika mingi konkreetne paev ja valmista end vaimselt ette. palju saab seda kisa olema. aga kui jarele annad, siis opetad lapsele seda et sa tegelikult ei motle tosiselt, kui teda yksi tahad magama lasta jaada.
*sea sisse magamamineku rutiin. lounaune jaoks naiteks lounasook-unelaul ja siis ytle head und. seejarel konni toast valja ja pane uks kinni vahepealt. loomulikult jargneb sellele kisa. ja laps tuleb voodist valja. nyyd pead olema jarjepidev. pane ta voodisse tagasi ja lausu:"uneaeg". ara vaata talle otsa, ara lasku vestlusesse lapsega, vaid keera ringi ja konni valja. jallegi 10 min hiljem mine ja pane ta tagasi voodisse, ytle uuesti "uneaeg". jane. iga 10 min tagant pane ta tagasi.
koik kaib selle peale, kumb enne jargi annab. sina voi tema. arvesta et mida vanem on laps, seda jarjepidevam. eriti veel siis kui oled varem juba proovinud, kuid jarele andnud. sel juhul ta teab juba et kui piisavalt kaua karjuda, tuleb emme ja jaab ta juurde.
*tegelikult soovitan alustada harjutamist oounega. sest ohtul on laps vasinum ja jaab rutem magama.
*sea sisse ohturutiin: ohtusook, soe vann (loogastab ja vasitab ka. parem veel kui paar tilka lavendli oli sisse tilgutada.), unejutt/unelaul/makilt unelaulud (meil tootab hasti), siis kustuta ara tuli, pane uks kinni ja mine valja. iga 10 min tagant vii ta voodisse tagasi. (ei tohi laskuda vestlusesse, sest sellega saab laps tahelepanu. ja pole vaja talle kisamise eest tahelepanu osutada.) niikaua kui magama jaab. kui laps on juba ysna suur, voib esimene oo olla suht porgu. voibolla ei maga ta suurt yldse ja on jargmine paev ka viril. aga sealt edasi, kui ta ikka naeb et sul on tosi taga ja kui sina ytled et uneaeg on, siis ongi uneaeg.
*arvesta kusagil 1-3 paeva nutmist ja veel nadal aega, kus ta aeg-ajalt proovib, ega ei onnestu muudmoodi. et akki ikka jaad ta juurde. aga kui ta naeb et sinu jah tahendab jah ja et sinu ei on ei, siis laheb lihtsamaks.
minul igatahes see viis toimis. algul oli vaga raske kuulata lapse nuttu, aga nyyd laheb ise magama ja on vagagi heas tujus. naeratab veel vastu, kui head ood soovin
mul on praegu 1a 7kuune laps kodus, jaab ise magama, omas voodis, omas toas. oma toas magama arjumine vottis umbes 3 paeva aega. 1a3kuuselt votsime voodilt vore eest, seega nagu tavaline voodi. siis oli veel nadal harjutamist, et sealt valja ei tuleks. just nii raudse jarjekindlusega et iga 5-15 min tagant viisin teda voodisse tagasi. lopuks lihtsalt sai aru et voodis on parem olla, kui ukse taga nutta. paar korda on isegi nii olnud et peale vanni laheb ise oma voodisse ja pikutab seal, oodates et ma talle teki peale panen ja tule ara kustutan. vahel votab mone karvase mangulooma kaasa, vahel mangib niisama oma katega. aga raudselt peavad cd-lt mangima mingid rahulikud laulud. siis neid kuulates jaabki magama.
muide huvi parast kysimus: kas oosel arkab tihti yles? minu oma lopetas just oositi arkamise siis, kui hakkas ise magama jaama ilma minu juuresolekuta. enne arkas ikka vaga tihti ja oh seda kisa, kui mind juures polnud.
Püüdsin meenutada, kuidas mul enda lastega oli, aga täpselt ei mäleta. Igatahes mingil momendil jäid vennad kahekesi oma tuppa ja oligi korras. Mul siiski mõte, et miks peab laps päris üksi magama minema.. Meil oli õhtune magamaminekutseremoonia veel kooliajalgi. Kiiretel tööpäeva õhtutel oli lihtsalt musi, kalli, pai ( selleta ei läinud ükski õhtu) ja mõni hea sõna lisaks. Kui mul oli aega ( reede - pühapäev), siis oli ettelugemine. (Muide, leidnud kinnituse, et soodustab lugemaõppimist. Väikeste laste puhul võib lugeda ette paar lühikest luuletust. Luuletused on head oma rütmi poolest ja meeldivad väikestele, kes veel jutu sisust suurt aru ei saa.). Igal juhul soodustab kindel tseremoonia magamaminekuga leppimist. Kasutage iga võimalust lapsega olemiseks, sest see on aeg, mida hiljem ei saa kuskilt tagasi. Kurb, kui mõtled, et oled lasknud käest võimaluse olla oma lapsega ja nüüd on ta nii suur, et enam ei hooli sinuga olemisest. Arvuta välja, palju tunde on sul olla oma lapsega 16x365x24 ( mina sain 140160 tundi). Mulle tunduvad mannapuder ommukul soovitused liiga spartalikud. Mina nii rangelt ei läheneks, vaid püüaks lapsega leebemalt ümber käia. Kui laps juba suurem ja oskab oma tundeid sõnadesse panna, siis ma kuulaksin teda, miks ta ei taha üksi olla. Kuulamist saab õppida perekoolis või Gordoni raamatute abiga. Mitmetes foorumikirjade vastustes on näiteid aktiivsest kuulamisest. Armastust ja aega oma lastega olemiseks. See on see, mida ei saa hiljem kuskilt tagasi.
