Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: Kahene ja valimine

Nii on lood
Külaline
Postitatud 25.01.2010 kell 20:48
Laps kahene ja valib väga kuidas kellega käitub. Näiteks minuga on ta üsna sõnakuulmatu ega anna ka märku kui millekski vajadust peaks olema. Samas lasteaias ja vanaemaga olles on äärmiselt hea laps - ei jonni, ei räägi vastu, küsib mida vaja, kuulab sõna jne.
Millest selline käitumiste erinevus? Üsna raske on sedasi kui laps ei kuula oma vanemat, küll aga kuulab teisi täiskasvanuid, kellega rohkem kokkupuuteid on.
Kas on sellise käitumise ehk tinginud see, et ma olen viimase 6 kuu sees olnud 2 korda pikalt(24 ja 14 päeva) temast eemal?
Kristi Raava
Koolipsühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 27.01.2010 kell 12:51
Tere!

Kahe aastase lapse puhul on teie poolt kirjedatud käitumine täiesti normaalne ja eakohane. Sarnane käitumine võib kesta osadel lastel kuni koolieani. Enamasti hakkab see muutuma siis, kui laps suudab ennast keeleliselt vabalt väljendada.
Mis põhjusel lapsed käituvad nii? Ühelpoolt näitab see, et laps suudab teiste inimestega oma emotsioone ja käitumist kontrollida. Teisalt näitab see, et laps tunneb lapsevanemaga ennast turvaliselt ja saab enda emotsioonidele anda vabavoli. Kindlasti ei ole vanemal seda kerge taluda, samas on sellel positiivsed küljed ja see möödub tasapisi. Probleemiks muutub käitumine siis, kui laps ei suuda ennast kontrollida lasteaias nt. hammustab teisi, lööb jne.
Kindlasti võivad jonnihoogude sagedust ja intensiivsust mõjutada pikad lahusolekud vanemast. Sellises vanuses laste jaoks on ema kõige tähtsam ja turvalisem inimene. Samas, kui ema on olnud päris pika aja lapsest eemal on see tekitanud lapses pingeid ja emotsioonide kogunemist.
Miks see nii on? Kahe aastastel lastel puudub selline arusaam ajast nagu meil, seega võib juba 10 päeva tunduda neil kui igavik. Teisalt on nende sõnavara veel nii väike, mille tulemusena nad ei suuda selgelt väjendada oma tundeid mis neid antud olukorra juures häirib. Seega ei jää lapsel muud üle, kui oma käitumisega anda lapsevanemale märku "ma tundsin ennast halvasti", "mulle ei meeldi, et Sa nii kaua oled minust eemal", "ma olen pahane Sinu peale" jne.
Lühidalt tegemist on lapse eakohase käitumisega, mida on võimendanud pikk lahusolek emast. Lapse jonnihoogude puhul võibolla abi aktiivsest kuulamisest, "aeg maha" tehnikast ja kui vähegi võimalik tuleks ise jääda rahulikuks.
Jonn tahab jonnimist ja sellest kasvavad lapsed välja.

Sarnastel teemadel on ilmunud päris palju raamatuid, mida saab huvi korral lugeda nt. "Nutt ja jonnihood", "Jonn".

Parimate soovidega.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!