Siinkohal võib tõesti olla tegemist sellega, et laps väljendab oma negatiivset tunnet / arvamust teie suhtes. Nii väikesed kalduvadki seda tegema käitumisega, sest nende verbaalsus ei ole veel piisavalt arenenud.
Miks te olete paha selle teada saamiseks on kasulik kasutada peegeldavat kuulamist, sõnastades ümber tema enda sõnu ja kehakeelt. Näiteks kui ütleb, et olete paha, siis rahulikult öelda-küsida ma ei ole sulle midagi andnud, mida sa väga tahad? vmt, mis hetke kontekstis oleks kohane. Võite välja pakkuda ka konkreetsemaid asju, nt sa tahad, et emme mängiks praegu sinuga? Kui te eksite, siis laps ilmselt parandab teid, kuid igal juhul on tal tunne, et hoolite temast. Võite pakkuda-küsida uuesti ja kui seekord ei õnnestu teada saada, siis tasub proovida teinekordki. Kui olete käinud meie koolitusel, siis tasub värskenduseks materjalidest peegeldamise osa üle vaadata. Ning kui ei ole, siis lugeda selle kohta raamatutest (nt Th.Grodoni Tark lapsevanem) või siinsest foorumist (sarnast muret on vanematel sageli).
Oma küsimusele võite leida ka vastuse kui (lisaks) vaatlete neid olukordi, kus laps kaldub teid lööma. Nii võib välja tulla, et on olemas mingi reeglipärasus. Näiteks võib ta teha nii siis kui te ei rahulda mingit tema vajadust. Tihtipeale juhtub nii kui laps tunneb, et saab vanemalt liiga vähe tähelepanu. Või juhtub nii siis kui ta tahab midagi kohe saada, aga ei saa seda kohe? Või hoopis siis kui keegi kolmas on teiega koos?
Laps võib peegeldamise peale lukku minna näiteks siis kui see on tema jaoks liiga intensiivne, liigselt ainult sõnalisel infol rajanev. Ja ega esimese korraga ei pruugigi laps avaneda.
Läbi mängu uurimine võiks olla nt midagi sellist, et mängite lapsega mängu, kus on ema ja laps (võivad nt olla loomalaps ja -ema) ning laps võib siis mängus välja tuua selle, kuidas mänguema ei rahulda mängulapse mingit vajadust.
Kuid kindlasti soovitan teil jälgida, mis laadi olukordades laps kipub teid hammustama ja lööma.
