Avastasin, et mu 10 a poeg on vaadanud arvutis youtubest seksivideosid. Salaja muidugi. Olen ise nüüd parasjagu jahmunud, ehmunud ja ei oska käituda.
Taustaks nii palju, et laps on lugenud lastele mõeldud raamatut "Oliver ja Ulrike avastavad seksuaalmaailma" ja oleme seksist ka nii palju rääkinud kui ta on küsinud. St see pole tabuteema, samas ma ka ei propageeri seda ise.
Kas nii noor laps aga peaks selliseid videoid vaatama? Kuidas peaksin reageerima? Kas üldse?
Tere,
Seks ei kuulu lapsepõlve, kuid seksuaalne areng on loomulik osa täiskasvanuks saamisel. On tähtis tundma õppida oma tundeid ning austada enda ja teiste puutumatust. Uuringud näitavad, et vanemad peavad seksist rääkimist väga raskeks. See on ka loomulik. Seega peaks seksuaaleluga teemasid käsitletama koolis inimeseõpetuse tundides. Teinekord ei pruugi laps välja näidata, kui palju ta asjadest tegelikult teab. Vale on seda teemat naeruvääristada. Seksuaalsus ja tunded on normaalsed tunded. Mida avameelsemat vestlust lapsega peetakse, seda väiksem huvi on tal teema vastu.
Kui laps on kokku puutunud seksuaalselt erutavate filmide või kirjandusega, siis võivad temas tärgata seksuaalsed tunded, millega ta ei oska midagi peale hakata. Need vajavad väljaelamist, kuid puuduvad oskused. Võib tekkida eneserahuldamine, mida varjatakse. Seksivideode vaatamine äratab taas lapses erutavad tunded, mida ta hakkab nautima. Kõik uus on erutav ja huvitav.
Kindlasti ei peaks nii noor laps seksivideosid vaatama, kuid kui ta on seda teinud, siis peaks väga delikaatselt sellest rääkima. Mitte halvustama ega alavääristama.
Soovitan abiks lugeda Raisa Cacciatore raamatut " Laste seksuaalkasvatus", Varrak 2008. Selles raamatus annab tuntud Soome lastepsühholoog ja arst sellel delikaatsel teemal praktilist nõu.
tere
minu 6aastane tütar üllatas mind 2 joonistusega, millel on selgelt kujutatud suguakti - naine all, mees peal, näod naerul, mehe fallos suunatud naise nabapiirkonda. küsisin muidugi, et miks ta sellised pildid tegi, mis seal toimub, kes need on jne. vastas ainult, et talle lihtsalt tuli pähe selline pilt, teistele küsimustele jäi vastuseks pahane "mh". ma ausalt ei oska midagi arvata...
minu jaoks kõneleb joonistuse tegemine sellest, et teie laps on seksuaalse arengu teel. Ja see on loomulik protsess, ei midagi ohtlikku. Lapsed joonistavad tihtipeale pilte või siis avastavad vanemad, et nt 4-5 a lapsed mängivad nukkudega kodumängimise ajal ka seksuaalakte.
Juhtub, et sellised avastused ehmatavad vanemaid ja tekitavad segadust ning nõutust selles osas, mida edasi teha ja kas kõik see on normaalne või mitte. On oluline, et laps ei tunneks, et ta on nüüd midagi meeletult halba teinud ja saab nüüd riielda. Selle peale võib tekkida trots, pahameel, mis võib viia selleni, et laps hakkab oma käitumisi varjama, sest seksuaalne areng ei peatu ja kõik sellega seonduv huvitab last edaspidigi.
Seega on oluline lapsega seksist ja sellega seonduvast võimalikult rahulikult rääkida. Teha seda last mõistvalt, temale arusaadavas (eakohases) keeles ning tema küsimustele vastates. Kuidas seda, mis toimub seksuaalarengu käigus - kõige selle kohta on tänapäeval ka häid raamatuid. Näiteks kasvõi eelmises vastuses mainitud raamat. Kui on tunne, et ise kohe kuidagi ei suuda lapsega seksist rääkida, siis on ehk keegi teine, kes on lapsega lähedane ja usaldusväärne? Ehk teeks seda isa või keegi vanavanematest, onudest-tädidest või keegi hea peresõber?
