Mure järgmine. Poiss juba 8-kuuselt (praegu 1 aastane) protesti märgiks lööb oma pead vastu põrandat või seina. Nii kui teda keelata midagi tegemast või kui temalt tuleb mõni ese, mida tal olla ei tohiks, ära võtta, nii kummardab põlvili maha ja lööb otsaesist vastu põrandat. Vahel vastu seina. Oleme keelanud karmil häälel teda seda tegemast, aga miski ei aita. Kui keelatud eset temalt ära võtta ja asemele mõni teine asi pakkuda, ka ei aita, ikka protest ja peaga kõmmdi. Otsaesine on juba nagu lahinguväli. Vahel püüame enne tema keelama hakkamist, tema tähelepanu mujale juhtida, et ennetada karmi protestiväljendust, aga ka see ei aita.
Endal on küll mõistus otsas. Äkki oskab keegi lahendusi pakkuda.
Teie mure tundub tõesti tõsine olevat.
Lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine, et vältida ebasoovitavat käitumisreaktsiooni, on enamasti hea moodus seesugustest olukordadest väljumiseks. Ent nagu kirjeldate, pole see aidanud. Selle kõrval on võimalik tegelda n-ö keskkonna kohandamisega korjata lapse käeulatusest ära kõik nn keelatud esemed ja lisada sellesse talle ohutuid, kuid samas põnevaid mänguasju-esemeid. Nii tekib vähem olukordi, kus last tuleb keelata.
Ei väike ega suur inimene ei tee kunagi midagi ilma põhjuseta. Kas on ka päevi (tunde), mil laps teie poolt kirjeldatud viisil ennastvigastavalt ei käitu? Võimalus on jälgida iseenda, teiste koduste ja lapse käitumist just selles seoses, ja püüda suurendada iseenda (ja võimalusel teiste koduste) selliseid käitumisi-reageeringuid, mis võimaldavad lapsel valida teisi käitumis/reageerimisviise.
Jälgige ka oma reageeringut lapse käitumisele. Jälgige, kas lapse käitumine muutub, kui käitumist-reageerimist muudate teie. Keelata, ei öelda, oma rahulolematust väljendada saab ju mitmel moel. Lapsevanema positiivsus, kindlus ja rahulikkus on head abilised, kui tegu on sarnaste olukordadega kirjeldatule.
Võiksite mõelda ka sellele, mil määral ja viisil on rahuldatud teie lapse arengulised vajadused. Iga laps vajab tingimata piiride paikapanemist (keelud/käsud), kuid see on ainult üks ülesannetest, mis vanematel on. Kui palju saab laps teie ja teiste lähedaste tähelepanu, hoolt, armastust, tunnustamist? Millised on last ümbritsevad suhted teie kodus? Laps reageerib väga tundlikult kõigele sellele, mis kodustes suhetes toimub, sellelegi, mis vaid allhoovustes tunda, kuid millest ei räägita.
Võimalusi-põhjusi võib olla lihtsamaid ja keerukamaid, nii lühida kirja põhjal on mul raske ammendavalt vastata. Täiendav kontroll lasteneuroloogi juures võib olla asjakohane. Parem karta, kui kahetseda kui neuroloogilist kõrvalekallet ei ole, saab vajadusel tegelda psühhiaatrilise või psühholoogilise probleemiga.
