Poeg mul pea 6-aastane. Kui tema teha oleks, siis sööks ta ainult makarone hakklihaga, juustusaia ja riisihelbe- või mannaputru. Lihast ei tasu üldse rääkida - see öögitakse välja:S Mida peaksin tegema? Nutvat last sööma sundida on üsna karm, aga iga päev ei saa ju sama sööki ka süüa...
Lapse sööma sundimine pole tõepoolest mõistlik. Soovitan aga nõu pidada perearsti ja toitumisspetsialistidega. Nii saab vajadusel uurida, kas laps saab kõik vajalikud ained. Küll nemad oskavad ka soovitada, kas oleks vaja vahepeal toidulisandeid kasutada vms.
Arvan, et olete proovinud juba eri nippe, kuid kirjutan mõned mõtted siia - ehk on midagi uut või abiks teistele vanematele.
- lapsega koos söögi tegemine, näiteks kokaraamatust millegi huvitava otsimine ja katsetamine
- toidu pakkumine uues kuues (kaunistamine, mingi osa püreestamine - annab võimaluse lisada kasulikke toiduaineid)
- märkamatute lisandite kasutamine (riivitud porgand lisada pastakastmele või lihtsalt hakklihale, suppisöövatele lastele püreestada ebameeldivamad tükid jms)
- toormahlade tegemine
- juustusaia tegemiseks kasutada täisterasaia või sepikut
Lisaks sellele võite püüda lapsega rääkida, mis talle toitude juures ei meeldi. Äkki käia väljas söömas, et uusi ja huvitavaid maitseid proovida ja siis hiljem neid koduses menüüs järgi teha.
Eks neid võimalusi ole veelgi, aga need tulid esimesena pähe. Arvan üldselt, et valikuline söömine on mööduv nähtus. Praegu saan aru, et peamine mure on, kas laps saab kõik vajaliku kätte. Selles osas jõuan taas esimese soovituse juurde - pidage nõu perearstiga ja saate nii vajalikud proovid ka teha.
Kes meist ikka tahaks tunda tugevat survet tegemaks asju, mis meile sugugi ei meeldi. Näiteks mäletan ma ise siiani, kuidas lasteaias pandi kasvataja laua juurde püsti sööma leivasuppi, mida ma lihtsalt ei suutnud süüa. Paljude lemmiktoit tundus ja tundub mulle siiani söödamatu ning kehvemal juhul võib tekitada ka okserefleksi. Võib mõelda küll, et täiskasvanud inimene ja võiks end kontrollida, kuid ei saa. Nii tõsine vastumeelsus pealtnäha tühisest asjast - kasvataja eesmärk oli ju kasvatada toiduga leplikku inimest. Sundimisega saavutas ta aga vastupidise efekti.
Seega - me ei tea kunagi, kuidas võib mõjuda surve avaldamine. Võimalik, et see ei jäta jälgi, kuid samas võib jätta kogu eluks vastumeelsuse teatud olukorra, toidu või hoopis inimese vastu.
