Tere minu mure on selline. Meil on 2,5 aastane tütar ja tõime talle uue vood. Võre voodis hakkas ta võrede otsas kiikuma, et vältida õnnetust tõime talle uue voodi. Ja algasid kohe suured probleemid ta keeldub seal magamast, jookseb voodist välja, loobib tekid padjad maha, vahest röögib ja karjub. Kui lähen tuppa et ta uuesti voodisse panna ja rangemalt öelda magama siis ta naerab mulle näkku. Ja nii käib see iga päev nii päevase unega kui öise unega kuni ta lõpuks ei jõua enam või istun tema voodi juures ja ootan millal ta magama jääb. Varem selliseid probleeme ei olnud laps läks ilusti magama nii päeval kui ka õhtul. See jonnimine ja röökimine kestab juba kolm kuud. Olen proovinud ka pepu peale laksu anda ja kohe väga kõva häält teha aga ei midagi tema lihtsalt naerab, röögib ja loobib asju. Mida tegema peaks et magama minek ei oleks iga päevane sõda.
kui uue voodiga kaasneb laks ja karjumine, siis ei tahaks ju ise ka sinna?
kui päris hull on, siis äkki pigem võrevoodi tagasi panna ja sealt üks külg ära võtta? me panime 2-aastase alles oma voodisse - sai uue kaisulooma ja Lotte voodipesu koos "kolimisega". sellegipoolest esimesed paar kuud pidi kõrval olema kui magama läks. ei teinud sellest suurt numbrit, kaua ta ikka uinub, kui harjunud ilusti magama minema?
praegu läheb jälle üksi magama, see mõni kuu pole küll närvitsemist väärt.
Kaheaastane on veel pisike. Saan aru, et ka uus voodi on ikka teie toas? Eraldimagamine ja veel uues voodis oleks talle liialt suur katsumus.
Juhtub, et me teeme vanematena oma laste eest otsused ise, kuna eeldame, et meie teame ju kõige paremini, mis lastel vaja on. Isegi kui see vastab tõele, tuleks lapsi ikkagi kaasata kõigesse kodus toimuvasse juba väga varasest east. Laps on ju samaväärne pereliige nagu igaüks meist selle hoiakuga kasvatame lapses eneseväärikust.
Voodi on tähtis koht lapse jaoks. Uue voodiga harjumine ongi keeruline, see on oluline muutus lapse elus. Usaldust hoidev ja vastupanu ärahoidev käitumine on lapsele teda puudutavatest muutustest aegsasti teada anda. Jään praegu voodi-näite juurde. Kasvõi sel moel: issil-emmel on kavas sulle varsti uus voodi osata, mis sina sellest arvad? Hea on lülitada lapski kogu protsessi: vaadata uute voodite pilte netipoest või jalutada mööblikaupluses, üheskoos arutledes-vaadates, milline uus voodi võiks olla.
Kui voodi on välja valitud ja koju toodud, ei peaks last kohe uude kohta magama sundima, kui ta just ise ei soovi, vaid lasta tal kõigepealt selle olemasoluga harjuda. Uue voodiga harjumisest võib teha mängu, panna sinna mängu käigus mõne kaisulooma magama, kinnitades lapsele, et karumõmmile seal meeldib jne. Positiivse õhkkonna loomine uue ja harjumatu ümber on väiksele lapsele väga oluline.
Praegu tundub, et uuest voodist on saanud teie ja lapse vahelise võimuvõitluse tander.
Jõuga ei saa maailmas mitte midagi muud peale vastasjõu. Sellest te ka kirjutate, tunnistades, et laksud pepule pole aidanud. Igasugune vaimne ja füüsiline vägivald on äärmiselt ohtlik nii teie suhtele lapsega kui ka lapse edasisele arengule. Laps õpib käituma vastavalt sellele mallile, mida ta ümberringi näeb ja kogeb. Last lööva vanema sõnumid lapsele on: suurem võib väiksemat lüüa, kellel on jõud, sellel on õigus, erimeelsusi klaaritaksegi jõudu kasutades jmt. Olen kindel, et te ei näeks heal meelel oma last oma edaspidises elus nende põhimõtete järgi toimivat.
Lapse löömine on lapsevanema sisemise pankroti väljendus. Õnneks on emade-isade lastega suhtlemise arsenalis palju võimalusi, mis säilitavad häid suhteid ning kummagi eneseväärikuse. Eelkõige on see lapse kuulamine-mõistmine juhul, kui te näete, et probleem on lapsel ning ennastkehtestav käitumine, kui tunnete end ise hädas olevat. Kummalgi puhul on vajalik ausus enda vastu, enese ja teise tunnete ning vajaduste mõistmine.
Mida siis teha olukorras, kus uus voodi on juba kodus ja riid majas? Mistahes jõuvõtted teevad olukorra ainult hullemaks. Eelkõige soovitan teil last tähelepanelikult kuulata, et teada saada tegelikud põhjused, miks ta uue magamisaseme vastu protestib. Seejärel saate asuda n-ö läbirääkimisi pidama (juba väga väikeste lastega saab kokkuleppeid teha), et leida lahendusi, mis sobiksid sama hästi teile kui ka lapsele (nt algul magab laps uues voodis vaid lõuna-une, et teete voodist jänkupesa või karukoopa, et õmblete/ostate lapse lemmikloomamustriga voodipesu jne). Olge lahendusi pakkudes mänguline ja loov. Kui teete kokkuleppeid, püüdke neist ka kinni hoida.
