Olen täiesti murdumas. Minu siiani nii hea südamega ja armsalt käitunud laps on muutunud kui pööraseks:S
Käib mööda tuba ringi ja mängib kujuteldava püssiga. Suunab ka inimeste suunas ( olgu selleks kasvõi vanaisa ehk siis vanem generatsioon...), kuigi olen talle korduvalt ja korduvalt sellest rääkinud, et ei tohi.
Tema räägib vastu, et aga pätte tohib, et tema "tuhhutab" neid!
Lisaks veel see vastu haukumine..vanaema ja vanaisa tegid suured silmad, et oi nii väike ja juba haugub vastu..et nii kyll ei tohiks?! aga MIDA MA TEGEMA PEAN??? Kuidas ma OMETI selle jubeda olukorra saaksin lahendada?
Lisaks nägin veel, et ka lasteaias on sama asi..on kuri ja tuhhutab...
Taustaks niipalju, et kodus on närviline õhkkond meil tõesti viimasel ajal olnud ja suhted abikaasaga pole ehk nii head. .Ja lisaks on meil erimeelsusi just kasvatuse osas. Tema pooldab seda nn karistamist. Et mis see on kui laps ei tee nii nagu mina tahan. nurka ja asi ants! Mina olen koguaeg rääkinud, et see kurjus ei vii kusagile et tuleb selgitada-selgitada. Olgu siinkohal öeldud, et oleme käinud ka gordonis..aga tundub, et tal on see pool siiski meelest läinud...või ei taha ta seda mäletada.
lisaks panin ma tähele, et lasteaeda järgi minnes mängis ta ka teistega nn kurja koera...see oleks mind äärepealt nutma pannud, sest minu arust on see just mu abikaasa soositud nn. kurjustamise tulemus...
laps teeb, mida näeb..ja mina andsin veel järgi mehele. nagu ikka naised..et rahu majja mõnes mõttes saada, olin ka siis kurjem ja karistasin rohkem..aga vastutasuks tuli see, millest abikaasale varem juba rääkisin..õnnetu laps, kes tunnebki siis just end "pahana"..
kas on veel võimalus asju paremaks muuta lapse jaoks?? või olen juba kõik ära rikkunud;(...jutt käib siis mingist viimasest kuust umbes..
endal on küll selline tunne, et olen oma last tugevasti alt vedanud..
kardan kyll, et oled oma last alt vedanud. Samas pole hullul apsed andestavad kiiresti ja täielikult. Ma ei oska vastata su kysimusele, ma saan pisut kaasa r22kida selles osas mille kohta mul arvamus on. Alt vedasi d last sellega, et ei k2itunud endana, laps tunneb sind ja kui sapõhjendamatult teed miskuit, mis pole sulle omane, ta ei mõista miks. Veel v2hem mõistab ta mida sa nyyd tahad temast, milline tapeab nyyd olema.
Nii ja nyyd teisipidi, sa ytled, et vaidlete abikaasaga, st. sa tahad tegelikult, et su abikaasa k2itux mitteendana. Ma ei usu, et see hea mõte on. Olgu peale, ma arvan, et lastele sobib v2givallavaba kodu jne, aga kindel on see, et lapsed vajavad selgeid ja pysivaid reegleid. OPole hullu, kui nad saavad kert2ie, aga nad tegelikult juba teavad et selle eest saab. Mängureeglite puudumine ja nende muutlikust nad ei suuda taluda. On tehtud ka loomkatseid ja tulemus on, reeglite muutlikkus tekitab ka loomadel skisofreenia. Loodan, et keegi nii hulle katseid oma lapsega ei tee.
Veel ma arvan, et see "Tuhhutamine" l2heb yle, kui sellest ei r22gita, ja kui ka ei l2he, keelata seda pole võimalik rohkem, kui nii, et ta ei tee seda enam teie n2hes.
Saan aru, et oled gordoni kasvatusmeetodi pooldaja ning natuke umbe jooksnud. Mina pole kyll koolitust läbinud, kuid lugesin gordoni Targa lapsevanema läbi. Seal seisis nõnnda, et kui vanemad kasutavad erinevaod kasvatuprintsiipe, siis laps ongi segaduses. Karistamine tekitab vihkamist, kättemaksu vajadust jne. Kas teil seal kursusel materjale ei antud, kas su mees nõustus sellel kursusel edastatud tõdedega toona? Minu meelest pead sa mehega rahulikul pinnal yhe aktiivse kuulamise ja minasõnumitega vestluse maha pidama. Laps haugub vastu teema: ikka vana hea gordon... miks ta vastu haugub...natuke aktiivset kuulamist, olukorra lahendamine: enda suhtumist muutes, lapse suhtumist muutes (mina-sõnumid), keskkonna muutmine. Vanema generatsiooni solvumine... mina kysin ikka vastu, et miks peab laps kohe käsku täitma, laps mõtleb natuke oma peaga ka. Muidugi ohtlikud situatsioonid on erand. Mis on eesmärk, kasvatada käsutäitja või oma peaga mõtlev kohaneja
Loodan, et terapeudid nyyd kahe käega peast kinni ei hoia aga see on minu arusaam gordoni teooriatest pärast raamatut.
Vanemate vastuolulised arusaamad laste kasvatamisest on pingeid põhjustav tervele perele. Sageli on tulemuseks see, et laps on segaduses ja vanemad püüavad teineteise arusaamu arvustada või üksteist probleemides süüdistada. Kirjast näib, et olete karistava kasvatusviisi vastu ja teie jaoks on praegu probleemiks see, kuidas selles ka isa veenda.
Selge see, et lapsele on vaja piire, vastuvõetamatule käitumisele tuleb reageerida, küsimus on kuidas, mil viisil, et ka laps tunneks end turvaliselt, hirmuta, kogeks ka pahanduste korral vanemate heatahtlikkust enda suhtes ja mõistmist.
Hea võimalus on tõesti võtta mehega kasvõi Gordoni Perekoolis õpitu veel jutuks kuidas kehtestada, kui on vanemal probleem, kuidas kuulata aktiivselt, kui lapsel on mure, kuidas mõjuvad võim ja karistused. Arutlege ja tehke omavahelised kokkulepped nii, et te ei käituks lapsega vastuoluliselt.
Kurjaga ja hirmu kaudu saavutatud kuulekus põhjustab lapses tugevaid negatiivseid emotsioone, vastuhakku ja agressiivsust.
Väidate oma kirjas, et suurem muutus lapses ja püssimängud on ilmnenud just viimasel kuu jooksul. Võimalik, et sellel on mingi seletus, nt kas on midagi peres muutunud või juhtunud, kas on laps midagi hirmutavat kogenud.
Mõelge ja arutlege kindlasti ka selle üle, mis on teie suhtes mehega praegu närvilisust põhjustav nagu kirjas väidate. Vaevalt, et õnnestuks vaid lapse käitumisega tegeledes omavahelistele probleemidele lahendusi leida.
Soovid teile avameelseid vestlusi ja teineteist mõistvaid suhteid.
aga see on minu arusaam gordoni teooriatest pärast raamatut.