Minu kohe-kohe 3a. saav poiss on väga vilets sööja. praktiliselt imikust peale on probleem kõhukinnisusega ja sellest nõiaringist ei õnnestu välja murda. Sööb väga valikuliselt ühtesid ja samu asju(hakklihakaste, kartulipudru, leib, või), absoluutselt ei söö mingil kujul toorest(st õuna, pirni, porgandit jne). Samuti tekkib okserefleks kui toidus on tükke. Kuna kõhukinnisus muudab ta pahuraks, laps vaevleb, siis olen igati püüdnud seda vältida. Seepärast olen püüdnud teda ise sööta, et ta ei pugiks ainult võid ja leiba. Sellest on kujunenud harjumus.
Täna oli mul kurb vestlus kasvatajaga. Laps alustas eelmisel nädalal lastehoius poole päeva kaupa harjutamist, siiani sujus kõik üle ootuste hästi, eile oli aga esimene pahandus söömisega, laps ei söönud ja kasvatajad ikka innustasid seda tegema. Enamik lapsi on hoius temaga samavanad või nooremad, kõik pidavat ise sööma. Kasvataja arvates ei tohiks nemad hakata ka ühele lapsele erandit tegema ja teda söötma hakata, ega ka talle toitu peenestama. Kuna teisi muresid oli ka, siis vaatamata sellele, et kasvataja oli väga positiivne, olin terve päeva nutu äärel. Oli tunne, et minu laps ei saa paljude asjadega hakkama ja see on minu tekitatud probleem, olen olnud liiga järeleandlik.
samas ei oska ka mida edasi teha:
anda lapsele taldrikuga söök ette, sööb palju sööb ja kogu lugu?
Järgmisest nädalast alustame ka pikkade lastehoiu päevadega, siis ei pea ta seal pikka päeva ilma söömata vastu, praegu võisin ju ta söömata jäänud lõunasöögilt tuua koju ja kui ta ikka näljast vingus, siis ikkagi kuidagi midagi sööta.
Kõigele lisaks muudab mu olukorra keeruliseks see, et minu ema, kes last ka teinekord on hoidnud, arvab, et laps on purunäljas, toitub ühekülgselt(mis on tõsi)ja teda tuleb igal juhul parem ise toita.
Olen sellest söögi-ja kakarallist väsinud psühholoogiliselt, kõik käib selle ümber :mida ta on nõus sööma, kui palju õnnestub talle juua sisse sokutada, mitmetunnised kakamisemaratonid - on nõus kakama vaid mähkmesse.
Kas tõesti ei ole abi sellele?
ja palun ärge öelge, et must ploom, kliid, vesi, liikumine ja toored juur-ja puuviljad. Kõik esimesed on igapäevase toimetuleku raudvara, aga puuviljad, juurviljad vägisi ei saa ma ju lapsele porgandit kurku toppida... Miks on tal tükkide vastu vastuseis?
Kuidas end tasakaalu saada?
Kirjast loeb välja, et olete tõesti väsinud ja samas mures lapse jätkuvate harjumuste pärast. Paljud vanemad on aeg-ajalt sellises vanuses laste söömisprotseduuridega hädas: mureks enamjaolt ühekülgne toiduvalik või muud söömisveidrused (toiduained ei tohi taldrikul omavahel kokku puutuda vms). Teie probleemi kirjeldust lugedes tegi mind murelikuks lapse kõhukinnisus mida kirjeldate. Kõhukinnisus võib olla põhjus, miks laps ei tunneta korralikult tühjakõhutunnet, see omakorda vähendab söögiisu. Kõhukinnisus võib olla ka põhjuseks miks lapsel pole kujunenud välja ka potil käimise harjumus. Kui kakamine on lapsele väga valulik, tekitab see hirmu selle protseduuri ees, üleliigset pinget kehas ja seetõttu raskendab omakorda soole tühjendamist. Seega siis nõiaring.
Toitumisalast nõuannet Te ei soovinud, mis tõenäoliselt tähendab seda, et olete püüdnud selles osas vähendada/vältida kõhukinnisust soodustavate ainete (nt leib, erinevad nisujahutooted jms) tarbimist, hoidute toidukordade vahel erinevatest maguspaladest (sh karastusjoogid). Kõhukinnisuse probleemi soovitaks arutada arstiga. Võib-olla aitaks lapse kakamist kergendada lühikesel perioodil kergetoimelisi lahtisteid kasutades, et lapse hirmu selle protseduuri ees vähendada. Kindlasti peaks ravimite vms sekkumiste kasutamist aga konsulteerima arstiga.
Tükiliste toitude puhul võiks uurida, mis on selle põhjus kas ebameeldivus on põhjustatud vähesest kogemusest või on lapsel mingi hirm (nt et tükk jääb kurku kinni vms).
Kirjast loeb seda, et laps on tubli kohaneja olnud lastehoius. Uus keskkond seab lapsele mitmeid uusi väljakutseid. Paljudel vanematel on näiteid selle kohta kuidas toitumisega seotud probleemid vähenevad/kaovad koos lasteaeda minekuga (on ka vastupidiseid juhtumeid, kus siis saavad toitumisega probleemid alguse). Enamjaolt aga lasteaias toimib grupimõju ja laps hakkab sööma mitmekülgsemat toitu teiste laste eeskujul.
Muutused ei toimu kiiresti, uute harjumuste kujundamine võtab oma aja. Tundke rõõmu saavutatud väikestest edusammudest. Soovitaks teile kannatlikult jätkata samm-sammulisi muutusi lapse söömisharjumuste kujundamisel. Loomulikult pole lahendus siin vägivaldselt tegeleda sundtoitmisega. Samas peaks lapsel järk-järgult olema võimalus omandada uusi kogemusi toitumisel. Kui kindlustada lapsele harjumuspärane varasem söömisprotseduur (teda toidetakse; menüüs vaid tuttavad toiduained harjumuspärasel viisil) siis ei toimu olukorras ka muutust.
