Mida arvata, kui aasta ja kahekuune laps on nõus magama peaaegu ainult turvahällis? Ka öösiti on aina keerulisem teda tema voodisse ümber tõsta - kargab püsti ja hakkab karjuma. Nii ta siis magab ka öösel tundide kaupa, põlved lõua all, kitsas turvahällis. On see turvalisusevajadus? Mida ette võtta, see ju tema rühile hästi ei mõju?
Mina arvan küll, et asi võib olla turvalisusevajaduses. Siiski peate tegema südame kõvaks ja lihtsalt harjutama lapse välja. Mässige näiteks tihedalt teki sisse ja hoidke kaisus kuni sügavalt uinub. Kui talle meeldib magada jalad ülevalpool, pange äkki padi või rullikeeratud rätik jalgade alla.
Rühile see tõesti hea pole - seega ehk algul peaks leidma sarnased magamisasendid.
Ma ei tea, äkki on abi...
Tegu võib olla turvalisuse vajadusega ja/või väljakujunenud harjumusega vms.
Iga väike laps soovib olla ju ema lähedal ja turvalisuse soov on selles vanuses suuremaid emotsionaalseid vajadusi. Kui laps on harjunud senini magama jääma päevasel ajal peamiselt turvahällis, siis võib tõesti juhtuda et teises asendis laps ei tunne end piisavalt koduselt. Turvahällis öine magamine kindlasti lapse puusaliigestele ja lülisambale hea ei ole. Turvahällil on oma kindel funktsioon autosõidul või lühiaegsel jalutuskäigul käruraami peal. Lisaks lapse süleshoidmisele võiksite ehk päevasel ajal kodus olles, jalutamas käies katsetada kandelina kasutamist? Linas on laps ema vastas, leiab kiiresti omale tuttavad südametuksed, lõhnad, hääled, liikumisrütmi. Õhtul enne magamaminekut võiksite lapsele tutvustada regulaarseid rituaale - lõdvestav, väsitav vann, seejärel toitmine ja ehk siis õnnestub jääda ka tiba pikemale ööunele. Selles eas väikelaste turvalisus, heaolu ja keskkond on vanema kujundada.
