2a. laps
Kuidas tema käest kätte saada asja millega ta mängima ei peaks?
- seletamine - enam ei toimi
- uue asja pakkumine ja tähelepanu mujale juhtimine - ka ENAM ei toimi
- jõuga võtmine - kuidas siis õpetan et teiste käest asju ära võtta ei tohi, kui ise temaga seda teen?
Kas on paremat võimalust?
Mulle tundub et tal kontrollib hetkel teadlikult piire
Võib tõepoolest olla nii, et teie laps kontrollib piire. Selles eas on lapse arengut iseloomustav, et ollakse enesekesksed, hakkab kujunema arusaam enda identiteedist ja oma asjadest. Laps võib olla omamishimuline, ei suuda alternatiivide vahel valida ning on muutumas iseseisvaks. On täheldatud, et selles eas lapsed reageerivad pigem naljale ja tähelepanu kõrvale juhtimisele kui distsipliinile ning arukale jutule.
Kirjutate, et teie laps enam tähelepanu mujale juhtimisele ei reageeri. Seda tuleb neil lastel ette jah, et nad iga kord meie õnge ei lähe : ) Asjade kätte saamiseks tasub proovida erinevaid variante, et laps ei õpiks ära ka seost, et näiteks kui ema nii teeb (nt näitab näpuga mujale ja on põnevil näoga), siis võtab ta minu asja ära nii, et ma ei saa arugi. Minu lähimasse tutvusringi kuulub praegu kaks samas vanuses last, kelledega samad probleemid. Näiteks juhtus meil külas olles nii, et 2,3 tüdruk sai minu vanade ehete karbi kätte ja puistas õhinal selle sisu. Tegevus, mis oli probleem nii minu kui tema ema jaoks. Kui ema proovis asju niisama kätte saada keelates, tähelepanu mujale juhtides, siis ei tulnud sellest midagi välja. Proovisin kasutada Gordoni Perekoolis meelde jäänud kogemust ja mõtlesin, et miks ta nii teeb, mis see talle annab. Oletasin, et see oli midagi, mis oli oma ja meie tuttavatest mänguasjadest huvitavam. Seepeale läksin lapse juurde, võtsin ka mingi kaelakee ning ütlesin, et oi näe kui huvitav! ja näitasin seda ka talle. Kui ta oli seda veidi vaadanud, siis panin ehte karpi tagasi. Mida tüdruk tegi, oli minu matkimine. Tema näitas omakorda seda, mis oli tema käes. Ütlesin ka, et ohoo kui tore ja võtsin asja enda kätte ja panin karpi. Nii saime kõik asjad umbes 3 minutiga karpi tagasi, misjärel leidsime talle asendustegevuse ja nii jäigi karp selleks ja järgmiseks korraks rahule. Muidugi on arusaadav, et ka selline lähenemine alati ei toimi, eriti kui lapsevanemal on kiire. Samuti võib kiire tuleneda sellest, et laps mängib millegagi, mis võib tema jaoks ohtlik olla. Olenevalt olukorrast tasuks ehk proovida ka seda, et võtate ühe asja ära ja annate teise asemele, mis rahuldab lapse vajadust samamoodi nagu esimene asi. Kui halba/ohtlikku asja ära võtta, siis võib eakohast keelt ja mitteverbaalset keelt appi võttes juurde rääkida, et nt ma kardan, et käärid teevad sulle haiget. Seega siis, tasub mõelda, miks laps praegu just seda asja nii väga vajab, et seda mulle tagasi ei anna ning järjekindlalt katsetada erinevate viisidega. Head loovust teile!
