Minu poeg on praegu 2 aastat ja 10 kuud vana. Juba aastaselt oli meil probleem hammustamisega, praeguseks õnneks tulleb seda harva ette, aga siiski. Peale selle on tavaline, et kui laps vihastab, siis ta lööb ja kraabib ja üritab igati haiget teha. Olen talle nii palju rääkinud, et nii pole ilus. Füüsilist karistamist olen püüdnud vältida. Ja lugedes kirjandust tundub, justkui oleksin kõike õieti teinud. Laps on ka väga püsimatu ja igati aktiivne. Kas sellist last on õige panna lasteaeda? Praegu on nii, et kui ta midagi näiteks küsib (ja ta teeb seda ilusti ja viisakalt), aga soovitud mänguasja ei saa, siis kohe lööb. Või tuleb sellisele lapsele just lasteaed kasuks, et ta saab seal õppida suhtlemist omavanustega? Ühtepidi on hea, kui laps on lasteaias. Tunnen, et siis jõuan temaga ise ka rohkem tegelda. Samas, kui mõtlen teiste laste peale, siis jälle tundub, et äkki peaks ta ikka lasteaiast ära võtma?
Tänud vastajatele!
Mina esialgu katsetaks. Kindlasti proovi, sest teiste lastega arvestama õpib laps just lasteaias. Samuti saab ju ka kasvatajatega eelnevalt rääkida, et selline mure on. Meil on näiteks hästi tore kasvataja, kes oskab alati nõu anda ja soovitusi. Alati see muidugi nii ei ole...
Minul sama vana laps ja ma arvan, et kasulik oleks panna lasteaeda. Olen nõus Üllega, et lasteaias õpib laps arvestama teistega. Äkki läheb üle? Läheb kindlasti niisamagi, lihtsalt lasteaias oskavad kasvatajad juhtida tähelepanu õigetele lastele. Ainuke asi, kas Sa saad lapse praegu aeda, kui kohtadega on kitsas.
Hakka jah ruttu proovima. Alguses saad ju harjutada ja vaadata, kuidas läheb. Ise käid kaasas mõned korrad. Kui ta ikka üldse ei lepi, siis saad ju veel ümber mõelda
Tere!
Lapse arengus võib esineda episooditi sellist käitumist nagu Teie seda oma lapsel kirjeldate. Kindlasti ei ole see tagasipöördumatu protsess. Kui arvestada lapse vanust, siis on tõenäoline, et laps ei suuda end veel verbaalselt arusaadavaks teha. Hammustamine või löömine järgneb siis, kui lapse mingi vajadus jääb rahuldamata või ta on frustreeritud. Nii annab ta endast ja oma tunnetest märku. See on lapse jaoks kõige käepärasem vahend. Midagi peab ju tegema.
Kas panna lasteaeda? Kirjeldatud käitumine ei saa küll olla põhjuseks lastekollektiivi mitte panekuks. Lapse kõne areneb päev-päevalt ja ta saab endast sõnumeid anda rääkimise teel. Agressiivsus peaks taanduma koos lapse arenguga. Seda enam, kuna Te olete juba lapse agressiivsele käitumisele vastu astunud, st. mitte lubanud nii käituda.
Lapsele öeldu peaks kandma endas sõnumit: "Nii ei tohi".
Lasteaias koos teiste lastega suheldes areneb ka eneseväljendusoskus.
Kui lapse agressiivne käitumine aga siiski jätkub, siis peaks nõu pidama spetsialistidega.
