Kas julgete jätta 7 a veel lasteaias käiva lapse üksi koju kui ta on haige (väike palavik, köha, nohu)? Või lihtsalt köha? Lihtsalt tahaks teada. Kas ma olen liiga ettevaatlik ja muretsen üle kui temaga koju jääksin koos või peaks ta juba iseseisvumist õppima, kuna sügisest läheb kooli ja siis peab hakkama üksi kodus olema...
See sõltub lapsest.Mäletan, et endale mul küll meeldis üksi kodus olla, aga ainult päevasel ajal, kui oli valge. Loomulikult on nüüd olemas ka eestis seadus, et last ei tohi üksi koju jätta vanuseni 10 vist. võin eksida. Ameerikas kuni 16.aastat. Mina arvan, et see ei ole liigne muretsemine kui jääte koos temaga ja tunnete et nii on kõige turvalisem ja parem. Saate koos oma lapsega ka midagi huvitavat koos teha, see on kvaliteetaeg ja laps võib neid koosveedetud hetki kogu elu mäletada.
Teie postitust lugedes jäin mõtlema, mida ma teeksin ise samasuguses olukorras.
Iseseisvumine on lapse arengus oluline. Esimestel kordadel üksi koju jäädes, kasvõi tunniks-paariks, tekib lapsel tavaliselt ka ärevus. Kui laps on haige, või lihtsalt veidi haiglane, siis võib sellises eas lapse puhul olla, et kehvast enesetundest johtuvalt võib ta vajada rohkem vanema lähedust, mis annab kindlust ja turvatunnet. Kui nüüd laps ei ole veel harjunud üksi olema, võib ärevus (mure, hirm, ebakindlus vmt.) olla suurem. Haige täiskasvanugi ju tihtipeale rõõmustab kui keegi tuleb koju ja on seltsiks ning hoolitseb ta eest J
Mis ma siis ise teeksin? Sellises haiglases olekus last ma terveks päevaks (nt. kogu minu 8-tunnine tööpäev) üksinda koju ei jätaks. Kui ta on harjunud juba, et on mõne tunni päevas üksinda, siis võib olla läheksin küll tööle, kuid teeksin lühikese päeva. Näiteks oleksin tööl kuni 3 tundi. (Iseasi, kuidas tööandja sellist asja võimaldaks.) Enne tööle minekut veenduksin, et lapse füüsilised vajadused on rahuldatud (toitu, jooki äraoleku ajaks), samuti otsiks talle meelelahutust, oleks kindel et ta saab vajadusel mulle või kellelegi teisele helistada. Ja ühtlasi räägiksin selle üksinda koju jäämise lapsega läbi, saamaks teada, kuidas tema sellesse ise üldse suhtub (mis mõtleb ja tunneb) ning selgitaksin, miks on vaja, et ta sel päeval veidi aega üksinda on. Kuid kui laps ei ole harjunud mõnda aega üksi olema ja üksi olemine on ta jaoks väga raske olnud, siis jääksin haiguse ajal lapsega koju ning iseseisvumisega tegeleksime siis kui laps jälle terve
