Tere!
Kirjutan teile, kuna mõni nädal tagasi hakkasid probleemid 1a3k poisiga. Laias laastus võib need jagada 3ks:
1) magama jäämine ja magamine
2)hammustamine, küünistamine, näpistamine
3)kange oma tahtmise taga ajamine.
Praegu majab meie poja veel ikka minu ja mehega ühes voodis, kuna pole olnud nõus oma voodis magama. Siiani oleme ta ikka endi vahel magama saanud, kuid nüüd on see täitsa võimatuks muutunud. Magama mineku ajal hakkab ta mind küünistama, näpistama ja ise naerab ja pusserdab. Kui ta uuesti pikali panna, siis ta karjub end oimetuks. Nii on meie magamaminekud veninud mitme tunniseks - alustame 21.30 ja magama saame ta südaöö paiku. Ise on ta nähtavalt väsinud ja hõõrub silmi.
Öise magamisega on ka probleemid - keset ööd ärkab poja mitu korda karjudes. Võtan ta sülle, kuid sageli on ta lausa hüsteeriline ja karjub veel 10 min. Vahel peame lausa tule põlema panema ja raamatut vaatama ning alles siis ta rahuneb.
Teine probleem on see, et ta teeb mulle haiget, eriti siis, kui ta on väsinud. Isale ei tee. Mulle haiget tegemine teeb talle palju nalja. Kui talle räägime, et "emmel on ai-ai, emme nutab" , siis on tal veel eriti naljakas. Tundub, et ta ootab mu reageeringut ja kui selle saab, siis peab seda lõbusaks mänguks.
Kolmas probleem on see, et kui talle midagi keelata, siis viskab ta põrandale pikali ja hakkab karjuma. Läheb näost punaseks ja karjub pikka aega järjest. Vanasti sai talle mingi muu asja näitamisega tähelepanu kõrvale juhtida, kuid nüüd see enam ei õnnestu. Kuidas talle selgeks teha, et mõned asjad on keelatud?
Olen igasuguse abi eest tänulik!
eeh....tuttav lugu njah...meie oma on nyydseks kohe 2 aastaseks saamas, aga meil u selles vanuses oli ta samasugune. no punaseks ta ennast ei karjunud, aga magas ta siis meie vahel, ja samuti eriti magama ei tahtnud jääda. selle vastu aitas see, et ärkasime hommikuti varem üles, läks ta ka varem lõunauinakut tegema ja peale lõunat kui poiss ärgand oli, tuli temaga palju tegeleda, teadupärast on ju poistel seda energiat nii et tapab siis tuli temaga mürada, mängida, kui ilm lubas, õues käia(isegi praegu kus peale lõunat on juba hämar), praegu käime meie temaga pea iga õhtu ujumas, see võtab talt kõvasti energiat ära....ja nii see lapsuke hakkaski meil ilusasti magama jääma ja noh, siis oli enda uni ka muidugi garanteeritud
a see hammustamine....see kohe väga tuttav lugu. mul teeb poiss seda vahest praegugi. kuid selles vanuses oli see võimendatud. aga jah, see on puhas tähelepanu kerjamine ja oma ebameeldivate tunnete välja näitamine, teisiti nad ju veel ei oska minu puhul ei aidand ka see kui tegin näo nagu hakkaksin nutma kui ta hammustas ja sellest rääkimist et emmel on valus, selle peale nagu sinulgi, hakkas naerma. aga mina tegin nii, et nii kui hammustama hakkas, lükkasin ta pead nii palju et ta mulle silma vaatas, samal ajal öeldes, et tule teeme kalli või et tule anna emmele musi....aga seda peab tegema enne kui ta sulle hambad juba külge on pookind. et ta näeks, et ta saab küll su tähelepanu, et ta ei pea sind selleks hammustama. või kui ta hammustab, õpeta talle, et las teeb sinna koha peale pai, kust sul valus sai...või siis hakka temaga konkreetselt midagi tegema ja temaga rääkima, sellisel toonil nagu sul oleks millestki jõle suur ahvivaimustus, see tõmbab laste tähelepanu kohe eemale
ja see asjade mitte saamine ja karjumine....ei tohi järele anda....oi kui palju mina olen oma lapsele järele andnud...kukkus ka ime asju tegema kui ei saand mis tahtis...nüüd aga lasen tal mõnda aega karjuda, siis võtan ta rahulikult sülle, istume maha, ma räägin temaga rahulikult ja õrnalt, et miks ei saa...vahet pole, et ta aru ei saa, hääletoon loeb ja kui see ei mõika, karjub edasi, olen ta tasakesi jälle istuma pannud diivani peale, kui tahab las karjub edasi....küll järgi jätab kui näeb, et sa oma tegemisi edasi teed ja seda asja talle siiski ei anna aga samas tegelikult aitab meil see ka kui jälle suure vaimustusega hakkan talle midagi muud tegevust näitama ise pead entusiasmi üles näitama, et näe kui vahva kui lõbus ja tore, siis on jonn kohe unustatud
vaata, katseta, ära sellest heitu jõudu ja jaksu sulle!
ahjaa...see öine üles ärkamine, ega tal hambaid ei tule proovi masseerida tema igemeid, vaata kuidas ta sellele reageerib...äkki tõesti on asi ka selles...
Olete mures ja ka segasuses poja muutunud käitumise pärast. Kirjutate, et probleemid hakkasid mõned nädalad tagasi. Kui nii, siis on oluline vaadata tagasi, millised muutused, sündmused, katsumused veel väikemehe jaoks aset leidsid. On ehk midagi, millega tal on olnud raske kohaneda? Selles vanuses lapsed võivad olla väga häiritud ema (ka teie näites hammustamine jm on suunatud Teile, mitte isale) äraolekust või uue inimesega (hoidja) harjumisest, samuti mõjub stressirohkelt näiteks keskkonnavahetus (elukoht, lasteaed). Sellised muutunud olukorrad võivad ohustada lapse turvatunnet ja tekitada pingeid, ärevust, mille väljendamiseks lähevad sageli käiku ka agressiivsed võtted, samuti võivad kaasneda hirmuunenäod (loomulikult võib uni olla häiritud ka hammaste tulekust) ja tungiv soov olla ema-isa läheduses, sh ka öösiti.
Kuna 1.a.3.k vanusel lapsel on raske väljendada oma enesetunnet, siis jääb üle vanematel olla tähelepanelik ja jälgida lapse enesetunnet, päevasündmusi ning püüda igati vältida neid asjaolusid, mis last võiksid hirmutada. Pakkuge talle piisavalt lähedal olekut, koosolemist. Nõustun eelkirjutajaga, et senine viis emmega kontaktis olla (haiget tegemine) peaks asenduma mõne positiivsega (ka näidetest leiate ehk endale sobivaid), pakkudes talle piisavalt füüsilist lähedust ja koos olles toredate elamuste võimaldamist (mängimine, süles olemine, ujumine, jalutamine jne. kõik sobib) ning eriti oluline, on jagada neid elamusi, seega hästi mõjub see, et laps tajub ka emotsionaalselt kontakti.
Rõõmsaid koosolemisi ja rahulikku und väikemehele.
njah...meie oma on nyydseks kohe 2 aastaseks saamas, aga meil u selles vanuses oli ta samasugune. no punaseks ta ennast ei karjunud, aga magas ta siis meie vahel, ja samuti eriti magama ei tahtnud jääda. selle vastu aitas see, et ärkasime hommikuti varem üles, läks ta ka varem lõunauinakut tegema ja peale lõunat kui poiss ärgand oli, tuli temaga palju tegeleda, teadupärast on ju poistel seda energiat nii et tapab
proovi masseerida tema igemeid, vaata kuidas ta sellele reageerib...äkki tõesti on asi ka selles...