Minu 11.a.lapselaps ei suuda koolis teistega sammu pidada ega kodus õppida.Tal läheb järjest halvemini.Kõik on mures aga lahendust pole.Tüdruk on muidu aktiivne,tahaks teha üks kõik mida,peale õppimise,on lauataga ära ja ütleb,et on õpitud kuid tegelikult tuleb järgmine päev välja,et puudulikult.Tal puudub igasugune püsivus ja õpetaja ütleb,et tunnis on ta mõtted ka mujal,kuidagi ajameelne.Muidu tantsiks,laulaks,joonistaks ja ujuks.
Me ei ela koos kuid ma tahaks väga neid aidata.Ehk oskab kegi mulle nõu anda?
Mul on hea meel, et olete selle küsimuse tõstatanud, sest usun, et laps on ka ise mures, kuigi võib olla ei näita seda välja. Põhjusi, miks õppimine ei edene, võib olla mitmeid. Need põhjused tuleb välja selgitada ja siis püüda last õpetada talle sobivaimal viisil. Arutleme nüüd mõningate põhjuste üle. Laps ei õpi, kui õpitav on tema jaoks kas liiga raske või liiga kerge. Esimesel juhul ei saa laps aru, mida ta tegema peab , teisel juhul on tal lihtsalt igav. Tulemus kokkuvõttes üks- laps kaotab huvi õppimise vastu. Et selgitada välja lapse võimed ja nende vastavus antud õppematerjalile, oleks soovitav pöörduda psühholoogi poole. Kui koolis pole psühholoogi, siis leidke lähim keskus, kus töötavad psühholoogid ja minge lapsega sinna. Kui ilmneb, et laps on oma arengus eakaaslastest ees või siis maha jäänud, saab koolis koostada individuaalse õppekava, mis arvestab just tema võimete ja oskustega.
Teise õppimist takistava tegurina võib esineda tähelepanu häire. Sellised lapsed ei suuda keskenduda õppimisele ja sageli ei märka ka õpetajate või lastevanemate korraldusi.
Kolmandaks võib olla see, et laps ei saa aru, miks ta ikkagi peab õppima. Meile täiskasvanutele tundub see iseenesest mõistetavana, et õpitakse, sest elus ei saa ilma selleta hakkama. Rääkige lapsega, kuulake teda, mida ta õppimisest arvab. Ärge andke hinnanguid ega hirmutage( rumal laps, kes sind ilma hariduseta tööle võtab või, kui sa ei õpi, siis saab sinust prügikoll jne) vaid püüdke aru saada, kuidas tema oma oskusi ja õppimise tulemusi hindab. Sellise kuulamise ja vestluse käigus saate võimaluse oma lapselast mõista. Lapse jaoks on see suur õnn, kui keegi teda kuulab ja mõistab. Sageli oskavad lapsed ka ise lahendusi pakkuda, et probleemi lahendada.
Neljandana mõtleksin, et kas lapsel võib olla mõni mure, mida ta ei julge või ei oska kellegagi jagada ja mis tema peas ringi tiirleb. Kirjast ei selgu, kas lapse vanemad elavad koos ja milline on kodune õhkkond. Halvad suhted vanemate vahel või ühe vanema lahkumine pere juurest, on sageli laste jaoks nii suur mure, et muust mõtlemiseks ei jätku jõudu. Oluline on ka suhe eakaaslstega. Kas lapsel on sõpru ja kuidas on läbisaamine klassikaaslastega. Halvad suhted võivad samuti õpiisu rikkuda.
Mõelge nende võimalike väljapakutud põhjuste peale ja tegutsega, et tegelik põhjus välja selgitada. Oodata ei ole midagi, sest iga päev võib kasvada vastumeelsus kooli ja õppimise vastu. Vaja on, et laps saaks koolist positiivse eduelamuse: "Ma sain aru!" või "Ma sain hea hinde!". Edu tekitab tunde, et mulle see tegevus meeldib. Mäletate, et koolis oli teie lemmikaine just see, mida kõige paremini oskasite ja ei meeldinud see, millega oli raskusi. Niisiis, mida paremini lapsel läheb, seda rohkem talle õppimine meeldib. Jõudu teile lapselapse aitamisel! Tegutsege kohe, ärge oodake paremaid aegu ja tulevikus on lapselaps teile selle eest tänulik.
