Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: laps oma tuppa

Külaline
Külaline
Postitatud 09.09.2005 kell 19:12
millal oleks aeg panna laps magama oma tuppa. kas kahe poolene magaks juba oma toas... muidu magab ta ilusasti oma voodis
Kiisu
Külaline
Postitatud 10.09.2005 kell 11:26
tere
mina panin oma poja oma tupp magama kui ta oli aasta ja 10 kuud vana, ja tegin talle asja huvitavaks. meeldis, et omatuba ja oma voodi. kui öösel hõikas siis pidi muidugi teise tuppa minema. aga sellest kasvab välja.

jõudu proovimisel

proovi algul öölambiga, kui kardab pimedust. Smile
Pille Murrik
Pereterapeut, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 11.09.2005 kell 14:14
Lapse saab panna oma tuppa magama, kui ta on selleks valmis. See ei sõltu niivõrd vanusest kui muudest teguritest: suhetest vanematega, lapse turvatundest, vanematega ühise aja ja tegevuste olemasolust, vahel isegi vanemate omavahelisest suhtest.
Kui leiate, et tahaksite taas abikaasaga kahekesi magamistuba jagada ja lapse oma tuppa panna, andke talle sellest teada. Avatus ja ausus on siin olulised. Lapsele võib nt. öelda: "Sa oled juba kahene. Siiani oled maganud meie toas. Ma arvan, et on saabunud aeg muutusteks."
Võib - olla siinkohal hakkab laps juba küsimusi esitama või protesti avaldama. Siis on vajalik nn. käiguvahetus, s.t. lülituda ümber tema tunnetele ja vajadustele, asudes teda aktiivselt kuulama. Ei pea ise valmis nuputama, mis võiks ettepaneku lapsele ahvatlevaks muuta. See, mida laps vajab, mis tal aitaks muutusega kohaneda, selgubki teda kuulates. Võib - olla on laps kohe nõus ja polegi midagi erilist tarvis. Kui laps nt. kardab, tasub kuulata, mille ees on hirm. Siis, lähtuvalt kuuldust, saab koos lapsega loovalt lahendusi otsida. Võimalik, et lapsele meeldiks öölamp (seda valima võiks sel juhul minna koos lapsega). Aga võib -olla tahaks laps kedagi või midagi endale julgestuseks:kaisukaru või mängulõvi. Võib-olla saaks laps kindlustunnet, kui tal oleks maheda heliga kelluke, mida kõlistades vajadusel ema või isa kohale kutsuda.
Võib ka olla, et laps ei kardagi, kuid tahab endiselt osa saada vanematega koosolemise mõnust. Siis võib näiteks kokku leppida, et ühel õhtul nädalas saab laps tulla vanemate juurde magama või mõnel kindlal hommikul vanemate kaissu pugeda.

Lapsel on kõige kergem vanemat mõista, kui vanem väldib sina - keelt ja väljendub mina -keeles. Kui öelda "Sa oled juba nii suur," võib laps tunda uhkust, kuid võib ka olla, et ta ei tahagi suur olla, kui sellega kaasnevad sellised loobumised. Ütlemine "Su õde magas nii vanalt juba ammu omaette," tekitab pigem trotsi kui valmisolekut vanematest eraldi magada.
Seevastu aus eneseväljendus "Kui sa olid väike, magasid meie toas, et ma kuuleksin, kui sa midagi vajad. Ma harjusin mitu korda öösel sinu nutu peale ärkama ja sulle süüa andma või sind kuivaks panema. Nüüd oled sa kahene ja magad rahulikult, ei vaja enam öösel minu abi. Kuid mina olen harjunud kuulama igat krõpsu, et ärgata, kui vaja. Ma arvan, et ma õpin rahulikult magama ja saan välja puhata, kui sina hakkad magama oma toas."
Laps võib mõista sedagi, kui öelda, et tahate abikaasaga ainult omaette olla. Tuleb lihtsalt leida sobivad sõnad, et lapsele arusaadaval moel oma vajadusi väljendada.

Tähtis on meeles pidada, et kõigepealt peate ise selleks sammuks valmis olema. Vahel ei tule vanemad selle peale, et laps ära kuulata, vaid muretsevad lihtsalt harjumusest.Sellisel juhul võib vanema ärevus lapsele üle kanduda.
Oma vajadusi selgelt väljendades ja lapse vajadusi aktiivselt kuulates on võimalik leida lahendusi, millega mõlemad rahule jäävad.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!