Ei osanud oma muret teisti sõnastada. Aga teemat ajendas alustama vestlus lasteaja õpetajaga, tegemist oli siis arenguvestlusega.
Sain ülevaate, kuidas mu laps on arenenud ja kas ta on kooli minekuks valmis. Muidu on kõik hästi, tunneb kõiki tähti, oskab täita vajalikke ülesandeid, tegi peaaegu edukalt ära testi, mida pedagoogid viivad läbi lastega, et testida nende oskusi...
Aga muret teeb õpetajale ja veel rohkem ka mulle see, et ta ei panne tunnis tähele. Kui juhendaja seletas ülesannet, segas minu poiss pidevalt vahele ja segas ka teisi. Ülesandeid täidab kiirustades ja ei talu, kui midagi valesti läheb. Kui ta parasjagu segas ja jutustas kui õpetaja seletas, mida tuleb töövihikus täita, siis pärast ei osanud ta täita seda ülesannet (kuna ei kuulanud) ja selleasemel, et küsida üle õpetaja käest, ta istub oma kohal ja nutab. Sest ei oska.
Ta ei talu üldse kriitikat ja ei julge paljudele asjadele vastata. Tema esimene reaktsioon pidi olema "Ma ei oska" Õpetaja arvates ta oskab aga ei julge proovida. Õpetaja julgustab teda ja siis laps teebki ülesande edukalt ära.
Ma olen nii mures ja ei tea, kust alustada, et teda aidata. Kui ma räägin talle, kuidas tuleb lasteaias reeglitest kinni pidada, ei tohi teisi segada jne siis tundub, et see on nagu hane selga vesi.
Kuidas harjutada keskendumist? Kuidas jõuda nii kaugele, et ta kuulaks tunnis tähelepanelikult? Hirm on koolimineku ees....Seal on ka klassis palju lapsi ja seal ehk ei seleta õpetaja enam mitu korda igat ülesannet üle.
Ma kiidan teda palju, kui ta teeb midagi hästi. Ma ei ole temalt nõudnud, et ta oskaks arvutada ja lugeda jms, me teeme neid asju koos siis kui tal selleks tuju on.
Millest alustada? Usun, et mu jutt ehk võib tunduda segane aga ma olengi hetkel suures segaduses...sest koolitee ei ole enam kaugel...Loodan, et saan siit veidikegi abi ja nõuandeid.
Tänud ette!
Keskendumine ja õppimine on oskused, mida on vaja õppida. Laps vajab nende oluliste oskuste omandamisel täiskasvanute tuge ja suunamist. Lasteaialastel on erinevad tegevused, mis arendavad tähelepanu ja keskendumisvõimet. Nii näiteks on eakohase puzzle kokkupanemine lapse jaoks väga hea ülesanne, mis nõuab detailide tähelepanemist, keskendumisvõimet ja ülesande lõpp on selgelt määratletud (siis kui kõik tükid on leidnud oma koha ja pilt on õigesti koos).
Mõned soovitused kodus õppimise organiseerimiseks:
Planeerige koduse õppimistundide jaoks kindel aeg (päev, kellaaeg). Tehke koos lapsega plaan. Tutvustage lapsele näiteks kahte-kolme ülesannet, mida te täna õhtul koos teete (ajaline kestvus ca 30 min). Laske lapsel järjestada ülesanded sellisel viisil, mis järjekorras ta neid soovib teha. Valikute andmine on väga hea motiveeriv vahend. Enne ülesande juurde asumist laske lapsel seletada Teile, mis ta selles ülesandes tegema peab (instruktsiooni ümberjutustamine). Teile annab see võimaluse kontrollida kas laps on instruktsioonist õigesti aru saanud ja milline on tema tegevuskava (mis tegevusi ta teeb, et instruktsiooni täita). Kui laps on Teile instruktsiooni ümber seletanud aidake teda veidi ülesande alustamise juures (alustamine on alati kõige raskem). Tegevuse käigus andke lapsele tagasisidet (oluline motiveerimisel). Selleks, et laps suudaks keskenduda klassi- lasteaiaruumis, teiste laste keskel on tal vaja kõigepealt kogemust ja oskust keskenduda ilma liigsete segajate ja mürata.
Last jälgides ja kasvatajalt tagasisidet saades võiks selgitada kas raskused õppimisel on üldised või haaravad spetsiifilisemalt mõnda valdkonda, ülesande tüüpi. Kindlasti oskab ka eripedagoog anda suuniseid kuidas õpivilumuste oskuste omandamisel kodus kaasa aidata. Lõpetuseks veel kordan lootusrikkalt: õppimine on oskus, mis on omandatav läbi praktika ning praegune vanus on väga sobiv selle oskuse arendamiseks.
Jõudu ja kannatlikust Teile
