Tere! Minul on alati nii, et kui oleme lapsega oma kodus, siis on kindel rutiin ja ma suudan olla järjekindel, et laps enda voodis magama jääks. Aga kui läheme vanaemale külla, siis läheb kõik paigast ja laps ei taha üldse seal temale ostetud voodis magama vääda, vaid uinub vaid minu kõrval. Üks probleem on veel. Laps nõuab nii kaua kuni oma tahtmise saab. Kas juba nii noorelt võib lapse ära hellitada, kui talle seda kõike anda, mida ta tahab ? Kas pean laskma lapsel nutta, kui ei anna talle nt mobiiltelefoni mängimiseks jne. Mida teha ? Aidake keegi =)
Mina usun, et alla aastasele lapsele võib kõike lubada, mis talle või teistele haiget ei tee ning eriti, kui see puutub lähedustunnet (tahab sülle või emme kõrval magada).
Nii väikestel ei saa olla kapriisid, vaid pigem vajadused, mis on seotud, näiteks, hirmuga võõras kohas olla või hamba tulekuga ( olid perioodid, kui pisike veetis kogu aeg süles olles, nii umbes nädal, seni kuni hammas välja tuleb.)
Mina üritan võimalikult vähe keelata, las on keelu all tõesti tähtsad asjad (teravad/pistikud/kuumad), nii on lapsel kergem neid meeles pidada ning neid on võimalik hästi õpetada (näiteks, andsin katsuda kuuma tassi sõnadega "ai-ai").Nüüd ta alati kuulab sõna, kui midagi on kuum ja isegi hoiatab teisi.
Tere!
Nii pisike tibu vajab tõesti ema lähedust ja soov emme kõrval magada (eriti veel kohas, mis ehk veidi võõram), on üsna loomulik.
Asjade andmisega on ka nii, et lapse soov maailma uurida on suur ning see on väga vajalik tema arengule. Küll aga tasub teda eemale hoida asjadest, mis võivad viga teha. Lisaks Anna soovitustele võiks nii väikse lapsega kasutada ka tähelepanu kõrvalejuhtimist. Näiteks pakkuda muud põnevat lelu või asja, näidata kuskil mujal midagi huvitavat jne. Pahandamine siin suurt ei aita, vaid vähendab lapse loomulikku soovi olla uudishimulik.
