Kuidas suhtuvad targemad sellesse, et ema oma tütrega koos ühes voodis magab? Kuna ta sünnist saati minu kõrval minu voodis maganud ja oma voodit ta omaks ei võtnud (õigemini ega ei olnud eriti järjekindel proovija ka ja hakkas lapsest kahju kui seal nuttis ja minu kõrvale tahtis), siis otsustasingi, et toas ju ruumi ka rohkem kui võrekas kokku panna ja keldrisse viia. Aga kuidas see ikkagi mõjutab minu pisikest (1,4 aastane)? Tänud vastajaile!
Minu vanim poja magas üle kahe aasta minu kaisus. ja siis ühel hetkel otsustas ISE, et nüüd on aeg oma voodisse kolida.
Nii väikeste laste puhul pole vast küll mitte mingit tähtsust, kas tegu poisi või tüdrukuga. Kui ta sellist lähedust ja turvatunnet vajab, siis tuleb seda talle anda. Kõik lapsed on erinevad - mõned tahavad rohkem kaisutamist ja hellust, teised vähem. Kui meil on võimalik oma lastele jagada seda, mida nad vajavad, siis miks mitte seda teha?
Minu arvates on see täiesti normaalne, et oma pisitütrega koos magad. Ära muretse
Kui laps oli umbes 1, 5 aastane, siis ta kolis oma voodisse, aga tema voodi seisab suure voodi kõrval nii, et saame isegi käest kinni uinuda. Ma ei arva, et koos magamine mõjutab last halvasti ning alati luban talle suurte voodisse tulla, näiteks hommiku poole.
Minu tütar magas meie kaisus enam-vähem 5 aastat.Jäi magama,tõstsin ta oma voodisse,aga üles ärgates kohe vupsti meie kaisus tagasi.Asi lõppes vabatahtlikult paar kuud enne väiksema õe sündi.Mina ei leia selles,et laps kaisukas on,midagi halba.Kui,siis ainult see,et enda magamine on häiritud.
meie pesamunast tüdruk magas meie voodis sünnist kuni nelja aastani ja siis kolis uude kõrgesse voodisse teise tuppa. See voodi on trepiga ja alla käib tema laud- kapp -tool.See oli sünnipäeva kingiks me poolt ja seda kasutatakse nüüd mõnuga.
Muide , võrevoodi oli mähkmete ja muu varustuse jaoks ja pikendatav lastevoodi mänguasjadele, aga laps neid omaks ei võtnudki.
Arvan,et igal asjal on oma aeg ja polegi paha kui väga ei kiirustata.
Pisikesed tahavad sageli emme-issi kaisus magada Mõnel lapsel on tõesti nii, et see soov läheb iseenesest üle ja vanemale ehk üsna ootamatult. Küll aga võiks selleks hetkeks olla lapse voodi ikkagi olemas. Muidu pole lapsel sel hetkel, kui tekib soov ise omas voodis uinuda, kuhugile minna ja nii võib soov märkamata jääda.
Kui aga lapse soov vanemate vahel magada muutub segavaks (näiteks ei saa ise enam välja magada), siis võiks hakata omaette voodit harjutama. Vanema vajadused on ju ka väga olulised
