Mu 5aastane poeg teab, et titad tulevad emme kõhust, et tema "pallikestes" hakkavad täiskasvanuna kasvama seemnekesed ja kui need saavad kokku tema naise seemnekesega, saab sellest tita. Nüüd tahab ta teada kuidas need seemnekesed kokku saavad. Pean oluliseks rääkida talle tõtt, tahan et ta usaldaks mind, et ka edaspidi pöörduks ta oma küsimustega minu poole, mitte ei otsiks vastuseid kahtlastest allikatest. Samas ei taha anda sel teemal infot kübetki rohkem kui hädavajalik. Mida ma talle ütlema peaks? Kas tõesti peab juba 5aastane teadma, et issi paneb oma noku emme sisse?
Meie peres kerkis see teema samuti mingi hetk üles.
Poisid küll teadsid, et tita kasvab emme kõhus aga kuidas ta sinna saab, seda mitte. Ex seda tita kõhus kasvamist oli neil ka kerge mõista sest nägid nad ju kuidas emmel kõht suurex kasvas kui väike venna seal sees oli Ja tõenäoliselt jupp aega nad arvasidki, et tita hakkab kõhus kasvama iseenesest ...
Kui siis ühel päeval küsimise aeg kätta jõudis, otsustasime , et mingit pooltõde või lausa muinasjuttu pole ka lastele vaja rääkida. Nii et sai räägitud asja täpselt nii nagu asi on. Meil oli see kuidagi hästi kerge - poisid võtsid asja teatavax ja pole hiljem enam küsimusi esitanud. Iseasi kui täpselt nad seda kõike mõistavad (vaevalt, et nüüd päris nii, nagu täiskasvanud) aga küllap pole neil hetkel oma vanuse kohta ka rohkema info jaoks vajadust. Küllap teatud vanuses muutub teema taas päevakorralisemaks...
Oleme mehega mõlemad eelistanud laste küsimustele (igasugustele) vastata AUSALT. Lihtsalt tuleb see lastele arusaadavasse keelde panna. Tänu sellele pole ka olnud olukordi kus üx või teine osapool peab punastama või piinlikust tundma kui küsimused, vastused puudutavad seksi. Kuna see teema pole peres kunagi olnud tabu, pole ka lastel tekkinud sellist rõhutatud huvi asja vastu, mis on nn. "saladuskatte " all Vähemalt nii mulle tundub ... pigem anda lapsele aus vastus kui ta seda teada tahab, kui et tekitada mingi "suur saladus"
Mitte nii nagu minu ema tegi ... ma arvasin veel esimeses klassis et lapsed sünnivad suudlemisest ja et seks on midagi väga räpast ja kõlvatut mida teevad vaid eriti halvad naised ... Kogu info seksi kohta sain sõbrannadelt ja lõpuks ka pornoajakirjadest - päris karm, exole
Teie laps on jõudnud ikka, kus küsimused enda, vastassoo ja lastesaamise kohta loomulikud. Tore, et tahate lapsega avameelne olla ja peate oluliseks usalduse kujundamist. Tahtes olla aus pelgate ometi liiga täpseid vastuseid. Mis võiks juhtuda, kui poiss teab, et issi paneb oma noku emme sisse? Kas kardate edasisi küsimusi, nt " Kuidas issi sinuga seda teeb?" Või ebaterve huvi tekkimist?
Enda hirmudes oleks enne lapsega rääkimist hea selgusele jõuda, siis need ei segajutuajamist. Teades, mida pelgate, jõuate mõelda, kuidas millestki rääkida.
Ise pean oluliseks olla aus, anda nii palju infot, kui laps küsib, mitte rohkem (siis ta jõub kuuldu "läbi seedida" enne uue info saamist) ning teha seda lapsele mõistetaval moel. Võib kasutada näiteid loodusest: kuidas taimed ja puud paljunevad, nt. vaadata lilli, õie osi, otsida emaks ja tolmukad ning rääkida, et lilled ei saa ise õietolmu õigesse kohta saata, nad vajavad selleks mesilaste ja putukate abi. Inimeste kohta võib vaadata ka raamatust pilte, on ju spetsiaalselt lastele inimese anatoomiat ja lapse sündi tutvustavad raamatud. Ning siis rääkida inimestest. Mina alustaksin armastusest ja sellest, kuidas teineteist leitakse. Siin saate rääkida oma lugu. Siis saab rääkida armasa inimese hellitamisest, mida teevad mees ja naine. Ning kui nad siis ühel päeval otsustavad, et tahavad ka last, siis külvab mees oma seemne naise sisse.
Kui poiss küsib: "Kuidas ta seda teeb," on minu arvates sobilik vastata just nii nagu te kirjutasite oma kirja lõpus.
Kui laps on selle info läbi seedinud, tulevad uued küsimused. Nt:"Kas iga kord, kui... tulevad lapsed?" Ja siis saab sellest rääkida.
Uurige oma hirmud läbi ja kuulake oma südant, kuidas ja milliste sõnadega just oma lapsele asju selgitada.
Minule rääkis ka asjast sõbranna, kui juba koolis käisin. Mul oli raske uskuda, kuid emalt küsida oli ka imelik. Kord saunas küsisin siis emalt süütu näoga: "Kuidas lapsed sealt karvade seest sünnivad?" Ema vastas täiesti loomulikult, et karvad aetakse selleks ajaks ära. Nii olin mina saanud kinnituse, et kuuldu vastas tõele ja ema vihje, et olen asjaga kursis. Hiljem tulid juba täpsemad omavahelised jutud.
Oma pojad on mõnikord (veidi suuremana) küsinud ka asju, millele olen vastanud, et sellele küsimusele pole ma veel valmis vastama. Info peab olema mõlema jaoks "paras".