|
Student
Külaline
|
|
Postitatud 02.08.2007 kell 14:36
|
|
Olen hädas oma 1a.4k. vanuste kaksikutega. Kui nad mõni kuu tagasi hakkasid juba päris ilusasti öösiti magama (ärgates kumbki ainult 1-2x või alles varahommikul ca. 6 ajal), siis nüüd pean ma ärkama praktiliselt iga 45 min. tagant. Üks poiss ei saa öösel ilma lutita - ärkabki selle peale, kui lutt suust välja vajub ja siis hakkab nutma oodates, et keegi selle talle tagasi suhu torkaks. Teine tahab iga natukese aja tagant lutipudelit (kas siis vee või piimaga), juues lõpuks nii palju, et mähkmed läbi laskma hakkavad. Siis on öösel vaja vahetada nii riided kui ka voodipesu. Kuna olukord magamisega aina halvenes, siis otsustasin jätta ära ka öise piimapudeli andmise. Ega asi suurt sellest ei muutunud - lihtsalt korra ärgates ei tule neil piimata enam kohe uuesti uni peale. Kuna mõlemad lapsed magavad kumbki omas toas, siis pean ma tihtipeale lisaks korduvale ärkamisele ka 30-90min lapse voodi kõrval seisma, sest nii kui ma minema hiilima hakkan, on juba peaaegu uinunud laps jälle kribinal-krabinal voodis püsti. Nad on olnud umbes 8-9 kuud kindla reziimiga - õhtul 21.00 magama, umbes 6-7.00 ajal üles (kui öiseid ärkamisi mitte arvestada), esimene päevane uni 10.00 ja teine 15.00. Mõlemad päevased uned kestavad 1-1,5 tundi. Hambaid neil praegu tulemas pole, muid hädasid ka nagu ei näe lastel olevat. Vahepeal mõtlesin, et äkki nad tahavad päeval ainult 1 korra magada, kuid kella 10ks-11ks on nad nii väsinud, et ainult nutavad. Kui neid siis hiljem magama panna, magavad nad ikka ainult 1 tunni ning ei pea siis kuidagi õhtul 9ni vastu. Kui aga neid enne üheksat magama panna, siis on nad hommikul juba 4-5st täiesti ärkvel.
|
|
|
Haide Antson.
Külaline
|
|
Postitatud 06.08.2007 kell 11:41
|
Olete hädas kaksikute kehva öise magamisega ning nõutu, miks vahepealne parem magamisperiood on otsa lõppenud. Olete proovinud erinevaid viise, aga miski pole andnud tulemust. Mulle tuleb isiklikult see olukord väga tuttav ette.
Meie pere kolmikud poisid hakkasid öösiti enam-vähem normaalselt magama alles 2,5 aastaselt. Selle aja jooksul oli hulle ja veelgi hullemaid perioode. Mäletan, et kui poisid olid aasta ringis, siis lükkasin lõpuks tugitooli laste voodite juurde, sest iga 20 minuti tagant voodist välja ronimine oli palju hullem, kui vahepealne kerge tukkumine tugitoolis. Põhjuseid sai otsitud ja leitud (alates enneaegsusest tulenevatest probleemidest ja tundlikust närvisüsteemist lõpetades hammaste tuleku, eredate päevaste emotsioonide vms.), aga probleem kestis. Ahastuses sai konsulteeritud arstidega ja isegi rahustavaid preparaate lastele antud, millest paraku samuti abi ei olnud.
Selle olukorraga aitas paremini toime tulla nn öise vahtkonna loomine - mõnel ööl võttis abikaasa poiste rahustamise enda peale ning mina sain terve öö end välja magada ja siis jälle vastupidi. Mäletan, et kui lapsed veel üsna väiksed olid, siis paaril ööl olid isegi mu kallid kursaõed poiste juures.
Meie poisid rõngaslutti ei armastanud, mistõttu sellega polnud neid võimalik rahustada. Nagu kirjutate, pole sellest ka teil suuremat abi. Meie peamine rahustamine oli samuti pudeliga - laps hakkas nutma, siis sai veepudeli, rahunes ja uinus, kuni järgmise virgumiseni - jälle veepudel jne.
Lahendus saabus jõulude ajal, kui lapsed olid 2 a ja 5 kuused. Meil oli külas just jõuluvana, kellest ja kellelt saadud kingitustest olid lapsed suures vaimustuses. Enne vana lahkumist turgatas pähe "päästev" mõte: "jõuluvana tõi teile nii palju vahvaid kingitusi, kas teie tahaksite ka midagi jõuluvanale kinkida? kuidas oleks, kui te kingiksite oma lutipudelite lutid (takkajärgi ei teagi, miks mitte siis juba terved lutipudelid)?" Poisid olid sel hetkel mõttega päri ja nii rändasidki meie majast lutipudelite lutid koos jõuluvanaga igaveseks Lapimaale. Õhtul magama minnes oli hetkeks poiste üllatus suur, et aga pudelid??? Paaril järgneval õhtul ka veel küsiti, aga asi vaibus väga kiiresti ning ilma suurema probleemita.
"Tõeliseks päästjaks" osutus see mõte esimese nädalaga - LAPSED HAKKASID ÖÖSITI MAGAMA ja mõne nädalaga ka kuivalt magama (hommikul oli mähe täiesti kuiv, kui varem tilkus mähe ja vahel ka voodi). Nii saime takkajärgi teada ühe peamise magamatuse põhjuse - olime olnud tõelises nõiaringis: nuttu vaigistas veepudel, varsti kaasnes sellega pissihäda, mis ajas lapse taas üles ja nutma, siis taas uus veepudel jne. Olime enesele teadmata ise magamatuse probleemile kaasa aidanud. Isegi kui lutipudelist võõrutamine ei anna tulemust üleöö, siis olen küll üsna kindel, et pideval öisel joomisel on oma osa magamatuse soodustamisel.
Üks väike, aga väga oluline detail jäi veel teie kirjast silma - saan aru, et lapsed magavad teil eri tubades. Vahel magavad lapsed siis rahulikumalt kui ema lähedus on tuntav ja ema silmanurgast näha. Üksinda eraldi toas magamine võib tekitada ebaturvalisust ja väiksemagi virgumise peale nõutakse ema häälekalt enda lähedale.
Kuna mul on veel ka (üksik) tütar, kes on samuti olnud kehv magaja, siis tema uni oli küll oluliselt rahulikum, kui tema voodi üks sein oli ära võetud ja vastu meie voodit lükatud. Mingi perioodi magas ta osa ööst ka meie kaisus. Kuid umbes 2,5 aastasest peale magab ta oma toas ja oma voodis ning vaid vahel harva poeb hommikuks meie kaissu.
Lõpetuseks tahan veel öelda, et kui mure on suur ja tundub, et kõik asjad on ära proovitud, aga miski ei aita, siis julgustan nõustaja või psühhoterapeudiga ühendust võtma. Selleks, et probleem lapsega hakkaks leevenema, on oluline vahepeal oma akusid laadida ja oma kindlus tagasi saada.
Kuna olen ise Perekeskuse nõustaja ja töötan ka psühhoterapudina, siis vajadusel võite ka minuga otse ühendust võtta haide dot antson at sinamina dot ee. Vastuvõtule registreerimiseks võib helistada 5151755.
Postitus muudetud Mari-Liis Tikerperi poolt.
|
|
