Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: Valetamine

Täiesti õnnetu ema
Külaline
Postitatud 01.09.2005 kell 07:46
Tere. Minu 5-aastane on hakanud mulle valetama. Ta vaatab silma sisse ja ütleb, et tema ei ole midagi teinud või et keegi teine sai millegagi hakkama. Üleeile ta ajas oma ratta lõhkumise naabripoisi kaela. Ma siis läksin naabrinaisega rääkima ja selgus, et neid polnud sellel ajal koduski. Samuti on sellised pisivaled igapäevaseks muutunud. Ma ei saa aru, millest selline käitumine võib tingitud olla?!!?!! Kas peaksin teda kuidagi karistama selle eest. Sõnad ei tundu kohale jõudvat.
Viive
Külaline
Postitatud 01.09.2005 kell 15:47
Ka meil on luiskamine probleemiks. Olen pidanud pikki kõnelusi aususe olulisuse teemadel. Kas tegemist võib olla samuti mingi arengu etapiga?
Vaike Kumari
Koolipsühholoog, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 01.09.2005 kell 18:31
Valetamine on üks levinumaid nähtusi (oleks vist õige kirjutada pahe) ja ma ei usu, et maailmas elaks inimest, kes kunagi pole valetanud. Valetamise põhjusi on palju, toon siin ära mõned Sad1) laps ei saa aru, mida ta teeb, (2) et raskest olukorrast välja pääseda, (3) hirmust oma teo tagajärgede ees, (4) et kellelegi meeldida, (5) kuna see on saanud harjumuseks, (6) et võita tähelepanu, jne. Nagu näha, on põhjusi palju ja milline just ühe lapse valetamise taga on, seda saab igal konkreetsel juhul välja selgitada. Siiski, väikesed lapsed võivad tegelikkuse ja fantaasia segamini ajada ja siiralt uskuda, et üks Krõll või Pätu on kõikide pahanduste taga. Suuremate laste juures on valetamise põhjusteks tavaliselt hirm karistuse ees. Oluline on, et täiskasvanu, kes lapse valelt tabab käituks õigesti. Ärge andke hinnanguid ja ärge pange silte, ehk, laps ei ole VALETAJA. Varuge natuke kannatust ja asuge rahulikult last kuulama. Näiteks "õnnetu ema näites" võiks nüüd vestlust jätkata kuidagi nii. "Ma olen suures segaduses, sest sina ütlesid , et naabripoiss lõhkus sinu ratta ära, kuid naabripoisi ema ütles, et neid polnud üldse sel ajal koduski. Kuidas see asi siis tegelikult oli? jne. Kui laps edasi valetab ja selle vale kummutamiseks on fakte, siis võib neid ka esitada ja öelda, et sinu jutt ei sobi sellega kokku. Igal juhul ei tohi last ennast hukka mõista vaid ainult tema TEGU. Veel võiks mõelda, et kas oleme laste sobimatu käitumise suhtes ehk liiga ranged ja kurjustame ja karistame liialt. Siis laps valetab, et ebameeldivaid tagajärgi vältida. Oluline on ka jälgida, et me ise ei valetaks. Sageli palume laste kuuldes teisel vanemal telefoni öelda, et meid pole kodus või räägime inimese juuresolekul üht ja tema äraminnes teist juttu. Surprisedops: Lapsed on väga tähelepanelikud kuulajad ja ka järeletegijad. Seega läbinisti aus vanem on hea ja vajalik eeskuju. Surprised
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!