minu 1.a8k pojal on viimasel jal tekkinud jonn just siis kui me terve perega s.t kolmekesi kodus oleme. Laps ei tahagi nagu otseselt midagi, lihtsalt jonnib. Juhime tähelepanu kõrvale või mängime temaga, kuid varsti jälle kisub suu viltu ja tuleb jonn. Kui laps on ainult minuga või ainult issiga, siis jonni peaaegu polegi. Miks laps nii käitub? Mis tal mureks võiks olla? Äkki oskaks siis tema jonnile paremini reageerida. Ette tänades!
Olete juba ise ka märganud, et jonn tuleb siis, kui olete kolmekesi koos. Jonn on lapse viis väljendada oma halba tunnet ja nõuda endale tähelepanu. Jonn on tavaliselt kas pettumuse või viha väljendus. Jonnija vajab publikut ja kui olete kahekesi, siis on seda vähevõitu. Võib olla on ka põhjuseks see, et kolmekesi olles saab laps tähelepanu vähem, kui kahekesi olles. Suhtlete ju abikaasaga ka ja sel ajal ei saa väikemees kogu tähelepanu endale. See kõik on loomulik ja ka jonnimine on teatud arenguetapil üsna tavaline. Sageli jonni vältida ja ennetada ei saagi, sest laps ei oska ennast ja oma vajadusi väljendada ja meie täiskasvanud ei oska tema vajadusi ka ära arvata. Lisaks võivad lapse soovid olla ebareaalsed- ema suhtleb ainult minuga, täidab kõik minu soovid kohe ja täielikult, jne. Pole ka õige ainult lapse soovide ja vajadustega arvestada ja omad täiesti tagaplaanile jätta, lootuses, et kui laps saab suuremaks, siis saab ta ise aru, et teistega peab ka arvestama. Kogemused näitavad, et lapsed võtavad varases lapseeas saadud kogemusi kui iseenesestmõistetavaid ja hiljem on raske lapse ootusi ja käitumist muuta. Tahan öelda, et kui jätate ennast tagaplaanile, siis hiljem peab laps täiesti normaalseks, et loobute oma soovidest ja vajadustest tema kasuks ja teistsugune käitumine ei ole talle sobiv. Kuidas siis käituda? Lapsega võiks olla rahulik ja salliv ja peegeldada tagasi, et sa oled kurb(?) või vihane (?), et ma issiga rääkisin. Lapsele tuleb kinnitada, et armastate teda, kuid ka issit ja tahate mõlemaga suhelda. Pole õige kinnitada jonni sellega, et tormate lapse juurde ja olete ainult temaga ja kallistate ja lohutate. See ütleb lapsele, et jonniga saan ma just seda tähelepanu ja armastust, mida vajan. Tean, et sellist käitumist vältida on äärmiselt raske, sest valus on nutvat ja õnnetut last vaadata. Jonnija võib jätta istuma ja minna teise tuppa, öeldes, et mulle ei meeldi olla siin, kui sa jonnid ja tule meile järgi, kui oled nutu lõpetanud.
Parim viis on kinnitada lapse soovitud käitumist sellega, et kingite talle palju tähelepanu ja armastust just siis, kui ta on rõõmus ja rahulik. Ka sõnades võib lapsele seda korrata:" Mulle meeldib olla koos sinuga, kui sa oled nii rõõmus." Teie lapse vanust arvestades on jonniiga alles ees. Mõni laps jonnib palju ja mõni üsna vähe. Et omandada ette teadmisi, kuidas jonni mõista ja sellega toime tulla, soovitan raamatukogust kirjandust otsida. On mitmeid jonniteemalisi raamatuid, kus vajalik info sees. Armastust ja nutikust oma kalli poja kasvatamisel!
