Mida teha, kui minu pea 4 aastane poeg hoiab kakat kinni ja kakab püksi. Lasteaias kardab ka kakada, nüüd läheb asi üha hullemaks, sest poja varjab juba seda kui tal on kaka püksis. Olen teinud nn ergutustabeleis jms aga miski ei aita.
Soovitaksin mõttes aega tagasi kerida ja analüüsida, kuna sai probleem alguse. See on oluline mõistmaks, mis võis anda lapsele selle toimingu sooritamise juures ebameeldiva/hirmutava kogemuse. Kas probleem sai alguse kodust või lasteaiast, ilmneb see võrdselt mõelmates olukordades või on pigem olukorrast sõltuv? Küsige ka lapselt seletust, loomulikult seda mittesüüdistaval moel. Negatiivseid kogemusi võib olla mitmeid kui teada saada psühholoogilise tõrke põhjus siis on ka mõjusa sekkumise viisi leidmine ja rakendamine lihtsam. Üks põhjuse liik, millega mina olen oma nõustamistöös mitmel korral kokku puutunud, on harjumine uue WC-poti kasutamisega. 3-4 aastased lapsed reeglina vahetavad oma väikse poti suure poti peal käimisega välja. Mõned lapsed võivad olla oma vanades harjumustes väga kinni ja nn suure poti peal käimine võib olla hirmutav. Harvad pole ka juhtumid, kus lapsel on uue harjumuse omandamisel juhtunud äpardusi (kukkunud sisse, raskusi tasakaalu hoidmisega jms). Et lapsele kodus toiminguid turvalisemaks ja mugavamaks teha võiks muretseda poti peale pandava raami ja vajadusel ka väikse tooli.
Kui me jätame võimalikud psühholoogilised põhjendused kõrvale siis võib põhjuseks olla ka mingi orgaaniline häire, nt mao-seedetrakti infektsioon. Ka kõhukinnisus roojapeetusega ja jämesoole ületäitumisega viib fekaalide vedeldumisele sooles, millega võib kaasneda siis pükste määrimine. Kui viited probleemi psühholoogilisele alusmehhanismile puuduvad, võiks pidada nõu ja jagada oma tähelepanekuid perearstiga.
Aitähh vastuse eest!
Probleem sai alguse lasteaias, kus laps ei julgenud pöörduda kasvataja poole abi saamiseks. Lõpuks avastas, et kui hoiab kakat kinni, siis tal pole vaja ka muretseda kuidas kakamisega hakkama saada. Potis pole asi, sest jätsime talle nii lasteaias, kui kodus väikekse poti alles. On valik, kas käia suurel potil (abirõngaga või ilma) või väikekse poti peal. Probleem oli alguses psühholoogilist laadi + füüsilised oskused polnud väga head, siis aga oli tal paar korda kaka valulik, pärast mida muutuski täiesti võimatuks teda kakama saada. Nüüd on probleem nii kodus, kui lasteaias sama suur, selle vahega, et kodus on ta veidi vabam ja kakab vähemalt püksigi. Lasteaias juhtub seda üliharva. Oleme ka kasvatajatega asjast rääkinud, nii pojaga kui omavahel. Last julgustanud kasvataja poole pöörduma. Ka arstiga olen juba sel teemal vestelnud, tema ei võtnud probleemi tõsiselt. Rääkis toitumisest ja sellest, et küll üle läheb. Olen andnud ka rohtu, et kaka poleks kõva ja poleks valulik kakada. Üritan ka mitte kurjustada vaid julgustada. Siiski mida aeg edasi, seda raskem on mul varjata oma ärritumist. Mulle tundub ka et sunnin teda muutkui tagant,stiilis, kas sa kakad, on sul kaka püksis jne... Vahel mõtlen, et vahest aitaks rangus rohkem, olen aga siiski seda meelt, et see muudaks potile mineku veel ebameeldivamaks...
Küsisin ka pojalt seletust, tema kehitas õlgu, et ei tea, küsisin kas sa kardad, et on valus, vastas jaatavalt, kui uurisin, kas lasteaias on valusam, ütles, et ei ole. Sain aru, et talle meeldib püksi kakada, kinni hoiab aga seetõttu, et teab, et mulle püksi kakamine ei meeldi ja et ma saan pahaseks. Psühholoogi poole ma oma linnas pöörduda ei saa. Tahaks aga seda probleemi kuidagi ära lahendada, nii lapse tervise huvides, kui enda pärast. Ehk oskate mulle midagi soovitada, millist nippi veel kasutada või kuidas lapsele läheneda, mida talle rääkida jms ? Olen teile väga tänulik igasuguse abi eest!!
väsinud ja murelik ema
minu 5 aastane tütar kakab ka vahepeal püksi eriti siis kui on suur mängu hoog. kui küsin miks kaka püksis? siis ütleb, et ei olnud aega kakale minna, tahtsin mängida.
