Olen 37aastane ja ootan oma viiendat last.Ma ei ole kunagi teinud enne lootevee uuringut.Ma olen ainult kuulnud, kuidas selle taga järel võib laps ära kukkuda.Ma saan väga hästi aru selle vajadusest kuna olen riskigruppi sünnitaja,aga lapsest ei tahaks ilma jääda.Ma lihtsalt kardan.Kes oskab nõu anda.....
Leidsin alloleva info. Kui Teil pole aga soovi lapse sündimist takistada ka haiguse puhul, võite protseduurist loobuda. Uuring ongi selleks, et diagnoosida haiguse olemasolu võimalikult vara. Tõenäosus kromosoomihälbeks on tegelikult ikkagi vähene ja on naisi, kes loobuvad antud uuringust, kuna teavad, et ei takistaks lapsel sündida mitte mingil juhul.
Sobiv aeg lootevee proovi võtmiseks on 15.-16. rasedusnädal. Loote kromosoomide uurimiseks on tarvis ~20ml lootevett, kus sisalduvad loote rakud. Selle saamiseks tehakse süstlanõelaga punktsioon läbi kõhu eesseina. Protseduur tehakse ambulatoorselt ultraheli kontrolli all, mis võimaldab toimuvat täpselt jälgida. Punktsioon pole valusam kui veenivere võtmine ega nõua mingit päevareiimi muutmist. Protseduur loodet ei kahjusta, kuid kuna tegemist on siiski väikese välise vahelesegamisega, siis suurendab protseduur raseduse katkemise ohtu 0.5%-1% võrra. Riski suurus on otseses sõltuvuses protseduuri tegija vilumusest. TÜK Naistekliinikus, kus on juba 14 aastane praktika, on risk isegi väiksem kui 0,5%.
Looteveest saadud rakud pannakse paljunema spetsiaalsesse toitelahusesse. Kulub vähemalt 1-2 nädalat enne, kui paljunevaid rakke saab nii palju, et on võimalik valmistada kromosoomipreparaadid, mida uuritakse mikroskoobi all. Preparaatide värvimise ja analüüsimise peale kulub veel nädal. Analüüsi vastuse saab 2-3 nädala pärast.
Toredat lapsekandmisaega ja otsustage südame järgi
Minul on tehtud lootevee uuring nn. vanuse tõttu.
Protseduur oli valutu kuigi hetkeks tundus lausa hirmuäratav: ettevalmistuste põhjalikus, süstla suurus jne. Peale protseduuri oli mõnda-aega kõhus imelik tunne.
Rasedus möödus kenasti ja ilmale tõin toreda neiu.
Kõige hullem selle analüüsi juures on tegelikult vastuse ootamine. Selleks ajaks kui vastuse teada saad oled juba tulevase ilmakodanikuga nii kokkukasvanud, et ma lihtsalt ei tea mida oleksin teinud kui mulle oleks teatatud, et laps on deffektiga.
Mulle tehti lootevee uuring, sest veretest oli positiivne ja enne protseduuri kartsin hirmsasti. Asi iseenesest on lihtne ja ei kesta kuigi kaua, samal ajal saab jälgida lapse tegemist ultraheli aparaadi ekraanilt. Samuti tehakse neid uuringuid iga päev mitmeid kordi ja arstid on väga vilunud. Olen nõus, et kõige raskem on vastuse ootamine, aga parem on olla täiesti kindel, et kõik on korras! Sest arstid ise ütlevad ka, et kuklavoldi ja veretesti alusel ei saa 100% kindlusega midagi öelda. Ja ärakukkumise % on tõesti imeväike!
Kui kahtled- ära tee üldse, eriti kui oled kindel, et ka mingi probleemiga ei suudaks nii hilja enam aborti teha.
Minu arust on see vaid emale ure tekitamine- ema tunneb niikuinii südamega kas lapsega on kõik korras- ple vaja mingeid ebaloomulikke protseduure, et last juba lootena hindama hakkata.
oi ma tahan küll Dianale vastu vaileda - on küll juhuseid, kus ema on uuringust keeldunud ja pärast on kahetsenud. Uuringu tulemus annab emale aega otsustada ja vajadusel ennast ette valmistada puudega lapse sünniks, sest see on kindlasti väga raske ja nõuab erilist ettevalmistust.
Ja see jutt, et ema tunneb südamega, kas lapsega on kõik korras, on täielik rumalus!
ka minul tehti see uuring. arvatavasti tekkis selle tagajärjel (seda ei saa ka arst kindlalt väita) väike infektisoon. Laps sündis mekooniumi aspiratsiooni sündroomiga. alguses oli asi ikka päris hull aga nüüd on kõik ok ja laps terve.
