Minu laps on 2,1 aastane. Ta on mul ikka veel tissilaps. Ega ma ei julgegi seda kõvasti välja öelda, sest siis vaadatakse meid kui imelikke. Lugesin kusagilt, et laps annab ise märku, kui on valmis lõpetama ja et tissilapsed on tulevikus intelligentsemad jne. Aga milline on tegelikult õige meditsiiniline vaatenurk, et millal siis ikka tissitamine lõpetada, ka siis kui laps ise selleks valmis pole?
Üritasin tissitamist ka lõpetada. Kuid nagu enamus, kes alustasid lõunase tissikorra ärajätmisega, meie hakkama ei saanud. Pigem oli õhtul kergem lapsel ise uinuda. Lõuna ajal ta küll tissita magama ei jäänud. Huvitav, kuidas teistel see õnnestub? Kui teid see teema juba ära pole tüüdanud, siis palun jagage oma arvamusi ja kogemusi.
Meditsiinilisi põhjendusi on ka mitmeid. Selles, et esimesed 6 elukuud laps rinnapiima väga vajab, on üksmeelel enamus arste. Edasi on need, kes arvavad, et 9-10k lõpetamine on kõige lihtsam. Järgmised on veendunud, et esimesel eluaastal peaks kindlasti saama ja siis vaikselt lõpetama. Ülejäänud pooldavad imetamist võimalikult kaua.
See selline laias laastus liigitamine.
Minu meelest on tissitamise näol tegu väga loomuliku tegevusega. Kuni aastani pean rinnapiima ülioluliseks. Edaspidi on see lapse ja ema sügavalt isiklik asi. Lapse enda märguande peale ma väga lootma ei jääks, pigem kasutaks sobivate asjaolude kokkulangemisel olukorda ära.
Esimest poega tissitasin 1a5k. Oleks ehk kauemgi, kuid suurt kasvu laps võttis kõik ka minule olulised ained omale. Olin väsinud, energiat nappis jne. Ise poleks ehk raatsinudki, kuid abikaasa arvas, et no nüüd võiksime proovida (abikaasa sekkumine on mõistetav sel põhjusel, millal tema on valmis lapsega rohkem tegelema - magamapanekud, lohutamised jne). Ajastasime selle ühe minu 4-päevase tööotsakese peale - kui kodust ära olin päeval ja last hoidis mu õde. Tissitamised olid meil kahandatud 2 korra peale - enne ööund ja hommikul 6-7 ajal unepikenduseks. Tabasime vist õige hetke, võõrutamine õnnestus kahe päevaga - issi ja kuiva luti suure abiga.
Soovitaksin ka proovida võimalust, kus lapse magamaminekul tegeleb temaga keegi teine. Kiigutab, laulab, räägib jms.
Samuti on mõnel mõjunud see, kui "tissid jäävad haigeks", plaastrid peale.
2a lapsega annab juba kokkuleppeid teha ja rääkida.
Loodan, et leiate lapse jaoks kõige turvalisema viisi võõrutamiseks. Kindel on see, et kui olete otsustanud lõpetada, siis olla järjekindel - kõhklemine ajab lapse segadusse ja võib põhjustada hoopis suuremat klammerdumist.
Minu tirts on juba 3-ne ja magama ta ilma tissita ei jää. Mingeid lutte ei taha, räägime, saab aru, aga ütleb lähme teki alla tsakesti siis keei ei näe
Minu poja sai ka 2 a ja 1 kuu tissi
ON TÕESTI INTELIGENTSEM!
2 aastaselt oskas tähti ja kümneni loendada. hiljem õppis praktiliselt ise omanohki lugema ja arvutama (kusjuures ka korrutama!) Õpib kõike lennult
Ei tea kas see on pikast rinna andmisest aga eakaaslastest on ta küll arenguga kõvasti ees.
Ärge häbenege lapsi pikalt tissitada - see ju hoopis uhkuse asi! Iseasi muidugi, kui see teile endale kurnav pole.
Päikest!
Ega lõputult seda piima ka rinda ei teki. Kui on soov lõpetada siis pead olema kindel et kannatad paar päeva nuttu välja.Ja et pere kannataks.Muidu on nii, et üks päev oled kindel ja ei anna ja teisel õhtul läheb süda härdaks. Nii ei saa laps enam midagi aru.
Osta mõni uus lapsetass kust hea juua. Ise määrisin rinnad soolata heeringaga kokku. Julm võib - olla aga 2 päeva pärast oli tiss pähh ja rahu majas.
Aitähh toetavate kirjade eest! Nüüd kuulen ka, et ma pole ainus, kel laps nii pikalt tissisõltlane.
Ausalt öelda ei kurna see mind sugugi. Pigem annab ka mulle emotsionaalset tasakaalu. Ja mis puutub lapse intelligentsusesse, siis tõtt öelda on ta üllatavalt nutikas (hea võrrelda vanema vennaga).
Kuid kui aeg käes, tuleb meilgi plaastrit või sinepit kasutada. Kerge see olema ei saa, kuid mis peamine- jääda järjekindlaks.
Kena kevadet kõigile emmedele!
Mina andsin ka kaua tissi aga lõpuks oln nii kurnatud et proovisin kõiki asju miski ei mõiunud.Minu vana tädi soovitas peale pannakoirohtu ja aitaski ilma kisata saime tissist lahti paari põevaga
Tissitasime 2.8a ja siis tegi laps mulle vigurdades haiget ja pisike verepiisk oli tissil näha. Panime siis koos plaastri peale ja igaks juhuks teisele ka ja nii see lugu lõppeski.Tirts mõned korrad kontrollis,et kas on ikka plaaster alles , unustas siis ilma igasugu kisata.
