Olen hädas oma kaheaastase lapsega. Teda söömine eriti ei huvita. Kaalu on tal vaid 10,5 kg. Vabatathlikult ei söö ta putru, kartulit, riisi ega midagi... Kui toidu ette panen, siis ainult songib lusikaga. Kui toita püüan, lükkab mind küünarnukiga eemale. Viimases hädas leidsin mooduse, kuidas teda kuidagigi toita. Panin talle televiisori multikatega mängima ja kui tema neisse süvenes, sain pudrud ja ühepajatoidud talle sisse söödetud. Nüüd aga varsti tuleb lapsel sõime minna, aga seal ju keegi temale telekat mängima ei hakka! Olen üsna nõutu. Mõni tuttav on soovitanud, et jätku ma laps nälga. Ükskord ikka sööb. Aga ma ei ole suutnud teda päris näljas hoida, sest kaal on tal isegi näru! ja kommi ning muud magusat ma talle ka ei anna...
jah, need lapsed on ikka isutud, mis teha aga yht ma võin sulle küll öelda, lohutuseks...kui lasteaeda läheb, küll siis sööma hakkab, koos ja seltsis ikka lõbusam on lapsed niimodi potil käima hakanud ja igasugu asju sööma hakanud, mida elus poleks uskunud, et nad seda söövad
kaal muidu nati väike küll, sest minul on aastane poiss 10 kilone, aga äkki ta ongi selline väike ja pisikest kasvu?!
aga muidu jah, kusjuures, ega see väga hull mõte polegi, et lapsele lihtsalt ei annagi süüa, küll hakkab sööma. no ma mõtlen, et ära anna snäkke, hommikul ei söö, siis oota kuni järgmise söögikorrani, ilma et vahepeal midagi annaksid, jne jne....ega tal pääsu pole, küll lõpuks ikka sööma hakkab, ma arvan...katsetasin ise ka seda oma lapse peal, aga nojah, põlnd mul seda kannatust, et tema vingumist kuulata
aga jah, kui praegu ei söö, siis sõimes ikka, kindlasti!!!!!vähemalt yldjuhul on see nii läinud
jõudu ja ilusat kevadet!
Minul tütar ei söö kodus siiani. Ainult songib toidu sees ja mitte miski ei kõlba. Aga lasteaias sööb tublisti ja kõike. Eks seal ole kambavaim ja meeletu melu. Kodus teen süüa vastavalt tema eelistustele ja siis saab ta ise valida. Kuid lasteaias sööb isegi ühepajatoitu ja küsib veel juurdegi!
Pea igal lapsel on millalgi periood, kus süüa ei soovita. Ka minu, praeguseks pea 3a, poiss hakkas ühel hetkel nirumalt sööma, kuigi ta oli alati väga hea isuga olnud. Meil on olnud abiks - just seesama telekanipp, tema lemmiktoitude tegemine (makaronid ja spagetid, iga kell) või siis mänguline söömine (lennuk tuleb, auto tahab oma koju sõita vms). Mitte ükski variant mulle väga ei meeldi, kuid nii sai laps sööma.
Kõige paremini töötas ja töötab ka praegu tegevus ja eriti õuetegevus. Kolisime linnast maale ning nüüd saab laps tunduvalt rohkem õues möllata. Pärast õueskäimist on söögiisu hea ja uni veel parem.
Suvi tuleb - ehk saate teiegi siis oma söögiisu probleemidest jagu. Ning loomulikult: nagu eelpoolkõnelejad rääkisid, siis kambavaim paneb lapsed sööma
Teemaalgataja oleks nagu minu 2-aastasest pojast kirjutanud. Kaalub ka 10,5 kg(pisikest kasvu ka muidugi). Lükkab toidu eemale või lihtsalt ütleb "ei taha". Ma sellist perioodi ei mäletagi, millal ta oleks normaalselt söönud(v.a siis kui RP sai). Jubedalt väsitab ja kurvaks teeb see igapäevane toiduga meelitamine, aga midagi muud ei jää üle ka. Muidu ta lihtsalt ei söö.
Tehke tagurpidi Toomast - sa ei saa täna süüa!!!Kohe üldse me täna ei söögi.Õhtul kui pere lauas las mängib kui süüa ei soovi.Muidugi tuleb siis ära jätta igasugused vahenäksimised!!
Mina hädas aga 5 aastase tüdrukuga. Kui just tema lemmik- toitu ei ole, siis songib toidu sees, nokib tükke välja, mis talle ei maitse. Ta võib seda toitu tund aega süüa. Olen talle vastu tulnud ja teinud talle tema lemmiktoite(hakkliha kaste kartulipudruga) aga nendest ei saa ju koguaeg toituda. Supi ta üldse ei taha eriti süüa. Nüüd on tal komme tulla küsima minu käest mis süüa on ja siis ütleb, et talle ei maitse see ja läheb alla korrusele vanaema juurde sööma. Vanaema muidugi toetab teda ja ütleb, et lapsele peab ikka ainult neid toite tegema, mis talle maitsevad. Vahest on ta vanaema juures all ja last sööma kutsudes, vanaema küsib, mis teil siis täna söögiks on ja pakub välja, et ta võib ise midagi teha, kui laps minu sööki ei taha. Mine või ämmaga riidu.
Ei oleks vaja niipalju tähelepanu sellele söömisele pöörata ja üldse võtta asja rahulikult. Kui on toit tehtud ja laps ütleb,et ei söö, noh olgu siis nii. Järgmine kord peaks sama asi korduma.Laps ei jäta ennast kunagi nälga.Ja ka lasteaias on selliseid lapsi,kes songivad toidu kallal ja ei söö, aga kui ei topi hakkab ise varsti sööma ilusti. Aga kui kogu aeg sööki toppida ,läheb asi hullemaks kätte. Selles ongi n.ö asja ilu,miks üldjuhul lapsed hakkavad lasteaias sööma.
Meie neljas laps sai kaua tissi, enne 6. kuud lisatoitu ei andnud. Nüüd olen vaadanud, et sellise tegevuskava tulemus on tihti halvasti sööv laps. viienda lapsega olen lihtsalt targem, ei kuula enam neid moodsaid teooriaid.
Seega on meie neljas laps väga kehva söömisega, kuid mõningad nipid aitavad. Õueskäimine, magusat ei anna ja tõesti soovitan - pole mõtet põdeda. Proovid on korras, las olla siis peenike ja pisike. Lootust on, sest meie teine laps, ka poiss, on nüüd 16. Ta oli ka väiksem ja peenikesem, kuid nüüd on pikk poiss. Kuigi jah, nii halva isuga laps on meil esimest korda.
aga yht ma võin sulle küll öelda, lohutuseks...kui lasteaeda läheb, küll siis sööma hakkab, koos ja seltsis ikka lõbusam