1. tere ja head aega - poiss keeldub seda ütlemast... külla või mujale seltskonda minnes juba autost väljudes hakkab jutt, et ma tere ei ütle ... samuti lahkudes head aega ... kui meelde tuletan, et ütleme tsau ka, siis tõmbaba pea õlgade vahele ja mossis näoga teatab, et MA EI TAHA ...olen meelitanud ja olen ta nädalateks rahule jätnud sellega, et üldse seda teemat ei puutu, kuid ta ei unusta ja võtab selle jutu ise üles ... külast lahkudes ütleb ise, et ma täna tsau ei tahtnud öelda vms ...ise teretan ka kõiki poemüüjaid jt, kuid eeskuju ei nakka.
peres meil ka "muside" komme.... tere-musi, head aega musi, head ööd musi jne ... varem oli poiss suur kallistaja ja musitaja nüüd ei midagi ... õhtul mitte kellelegi pole nõus musi andma ... samuti vanavanematele ei mitte mingil juhul ... kuigi selles osas on tal ju eeskuju olemas (ise alati kallistan vanemaid kui lahkume ja mehega samuti suured kallistajad)...
mida selles osas teha? .. kas sundida, seletada, kiita-meelitada... miski ei näi aitavat... ta teab kuidas viisakad ja head poisid käituvad, kuid trotsist keeldub ...
kas võib olla nii, et mida rohkem sunnid, seda suurem trots tekib? järsku jätaks selle musitamise ja teretamise pikemaks ajaks kõrvale, vast siis hakkab see yhel päeval iseenesest uuesti tulema? mina kyll mudilaste viisakusele palju tähelepanu ei pööra. kui on siis on ja kui ei ole, siis kyll tuleb.
Niisiis väike mees on teadlik, et temalt oodatakse tere ja head aega ütlemist, kuid ta võtab eelnevalt ja üsna teadlikult kindla seisukoha seda mitte teha.
Teie aga muretsete ja peate seda ebasobivaks käitumiseks. Antud olukorras olete Teie häiritud ja siit edasi võiks mõtiskleda, kuidas see õigupoolest Teid häirib, kahjustab, millist mõju poja käitumine just Teile avaldab, kuidas Te end tunnete? Vaevalt, et keegi Teid peab ebaviisakaks, kasvatamatuks vms. Samuti on muud hinnangud ja tõlgendused meie enda sees. Väikemehel aga oma maailm.
Niisiis, poja seisukohast võib oletada, et ka tema tunneb end ebamugavalt, võib-olla muret ja ärevust, kui temalt oodatakse midagi, mida tema kohe üldse ei taha teha ning muutub seetõttu tõrksaks. Jääb tõesti mulje, et tervitamine ja hüvastijätud on talle vastumeelsed, avaldanud mingil moel negatiivset mõju, võtab ta ju selle teemagi sageli ise üles. Kui sooviksite rohkem selgust, siis sobivalt hetkel, kuulake teda aktiivselt ilma kriitikata ja hinnanguteta (nt. sulle tõesti kohe üldse ei meeldi tere öelda, sa oled juba praegu otsustanud, et , ma olen aru sannud, et sulle on väga vastumeelne, kui peab ütlema ., miski häirib sind väga ja teeb muret, kui . jne.), seega ainult peegeldada poja sõnumit olenevalt sellest, mida ta öelda tahab ja kuidas te temast aru saate, mida ta tunneb ning julgustada tal ennast rohkem avama. Ka lapsel on ilmselt mure, ema ju ootab teistsugust käitumist ja võimalik, et ka pahandab, kuid nii raske ja vastumeelne on täita tema ootusi üsna pingeline ja ärevust tekitav ka talle, kas pole? Hea kui ta saab selle välja öelda, kuidas tema jaoks asjalood on. Aktsepteerige tema tundeid, ta vajab mõistmist, mitte etteheiteid.
Kui olete selgust saanud, mille poolest on viisakusavaldused Teile tähtsad, et poeg järgiks Teie ootusi, siis andke teada, mille poolest on teile tähtis tervitamine ja hüvastijätt ning rääkige sellest mina-keeles ja soovitavalt olukorras, kus pole pahameelt ja probleeme (toon siin omad näiteid, kuid teie leiate kindlasti endast lähtuvad - nt. mulle meeldib tere öelda ja kui mind tervitatakse, siis see teeb mulle rõõmu; tunnen end minust hoolitakse, kui ei minda ära ilma hüvasti jätmata jne.). Seejuures rääkiga sellest üks kord ja rahulikult (igal juhul mõjub tõrksust süvendavalt iga kord instrueerimine või veel hullem näägutamine). Kui laps kogeb, et teda mõistetakse ning tervitamine ja teised viisakusavaldused on toredad, rõõmsad ja pingevabad ning ei kaasne pahandusi, ühesõnaga kui kohtumised-lahkumised on positiivses meeleolus, siis on tore ka jäljendada seda, mida suured inimesed teevad. Julgustage lapt end väljandama, mil viisil soovib tema tulla ja minna, mida siis öelda või teha, et ta end neis olukordades hästi tunneks.
Head avastamist!
Tere!
Armas emme, ära muretse. Meie 5 lapsest kolm on suures (19.16 ja 9), kaks väikesed. Tuttavad probleemid, kuid kõik kolm on viisakad ja teretavad. Mäletan, et lahendasin asja nii, et ütlesin ise nende eest, kui neil see trotsiperiood oli. Kannatlikkust, küll tuleb pikkamööda see inimeseksolemise väline vorm.
... samuti lahkudes head aega ... kui meelde tuletan, et ütleme tsau ka, siis tõmbaba pea õlgade vahele ja mossis näoga teatab, et MA EI TAHA ...olen meelitanud ja olen ta nädalateks rahule jätnud sellega, et üldse seda teemat ei puutu, kuid ta ei unusta ja võtab selle jutu ise üles ... külast lahkudes ütleb ise, et ma täna tsau ei tahtnud öelda vms ...ise teretan ka kõiki poemüüjaid jt, kuid eeskuju ei nakka.