Hmm Kuidas tulla toime lapse viha/solvumisega? Meil on olnud pikemat aega jutuks uue koera soetamine. Tegelikkuses on see küll olnud poja monoloog antud teemal ja meie vastuseis. Olen püüdnud põhjendada, miks me koera ei saa võtta. Elame nimelt korteris, mina mehega käin tööl. Laps lubab küll hoolitseda ja ise jalutamas käia, kuid ma arvan, et ta lõpuks tüdineb. Tegemist on alles 7aaastasega. Nüüd mees juba vihastas selle pideva jutu peale ja ütles, et koera ei võta ja jutul lõpp. Poiss siis marssis oma tuppa, ütles, et me oleme niiiiiiii nõmedad, läks ja nuttis. Nüüd näitab ta oma pahameelt igati moodi välja. Ei tee, mis ma tal palun, jätab asjad laiali. Minu poolne mehe sõnade silumine ei aidanud ka mitte üks teps.
Jääge oma nõudmisele kindlaks ja põhjendage otsust. Küll ta lõpuks aru saab, et kõike ei ole võimalik elus saada, mida väga tahaks. Meil on ka pidevalt küll mingi auto või muu tehnikaime kõneaineks, kuna"kõikidel teistel" on need olemas. Samas ei ole meil aga võimalik nii kalleid asju osta. Natuke aega mossitab, kuid siis saab aru.
Kui lapsel on mingi soov või ootus, mis ei täitu, siis tekib tihti solvumine ja vahest järgneb ka mäss, viha ja/või kurbus.Sellises situatsioonis oleks hea lapsele märku anda, et te mõistate teda. Ükskõik, kuidas laps ka käitub, peab vanem teadma, et laps ei osanud hetkel kas abitusest või teadmatusest teisiti toimida. Lastel on veel raske oma tundeid juhtida ja nii juhtubki, et mõned asjad vallandavad lastes vanemate jaoks täiesti ootamatud tunded.
Selles situatsioonis tasub last kuulata alustades vestlust näiteks nii: "ma näen, et sa oled väga vihane ja solvunud... kas sa tahaksid minuga sellest rääkida."
Kui laps siis oma tunded selle vestluse käigus välja pahvatab, on tõenäoline, et viha ja solvumine natuke lahtuvad. Ise peaks püüdma selle juures säilitada rahu ning olema valmis kõigil võimalikel viisidel lapsele näitama, et armastate teda endiselt. Kuid hoiduma peaks alusetutest lubadustest (kunagi me ostame sulle koera). Üllatavalt võib mõjuda näiteks lihtsalt lapse kallistamine ja läbi selle oma armastuse näitamine, mille tulemusena laps võib välja öelda, et ta arvas nagu ema ja isa ei armastaks teda enam kuna ei ostnud talle koera. Aga nüüd saab ta aru, et siiski armastavad ja see teeb ta tuju palju paremaks.
Soovitav oleks emal ja isal mõlemal lapsega rääkida ja teda kuulata, vastasel korral võib juhtuda, et lapse viha taandub kõik näiteks ainult isale.
