Tere,
minu probleem seisneb selles, et olen veendunud, et lapsel on isa vaja - elagu ta siis temaga koos või eraldi, kui aga isa on vägivaldne ja narkomaan - viimast küll ei anna tõestada, kas siis oleks lapsel parem isaga või ilma. füüsilist vägivalda pole ta küll lapse peal tarvitanud, küll aga lapse juuresolekul. mehega me enam koos ei ela, kuid nüüd nõuab ta oma isaõigusi - isakohustusi ta ei tunnista - tal pole võimalikki, kuid tundub, et õigusi nõuab ta ka mitte huvist lapse vastu, vaid hirmust, et talle midagi keelatakse. probleem oleks ka selles, kus lapsega kohtumisi korraldada - temal pole kohta ja samas ma ei julge ka - on kogemused sellest, kuidas ta last hoides oma peatäit välja magas - siis ei ärata teda miski ja laps on täielikult omapead... enda koju teda ei luba - viimane kord keeldus lahkumast ja asi läks vägivaldseks... tütar on hetkel 2a ja natuke peale ja 3a abielulahutus kohturataste vahel, koos ei ela juba varakevadest.
vabandan, kui kiri segane tuli, kuid minu olukord ongi hetkel väga keeruline - üritan kuidagi kõigega hakkama saada ja tahaks, et laps kannataks nii vähe, kui võimalik...
tänan juba ette kõiki, kes arvamust avaldavad, ehk aitab see mul selgusele jõuda, kuidas oleks kõige õigem käituda...
lisainfoks veel nii palju, et kokkuleppeid isaga sõlmida on võimatu - need lihtsalt ei kehti tema jaoks...
ootan väga arvamusi, kasvõi selleks, et olukorda kõrvaltvaataja pilguga näha
Soovitan pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalametniku poole, kelle ülesandeks on anda arvamusi lapse kasvatuskorra kindlaksmääramiseks, kasvatuskorra määrab kohus. Kui esitada praeguses lahutusmenetluses ka kasvatuskorra kindlaksmääramise nõue, liidab kohus kõik nõuded tõenäoliselt ühte menetlusse. Kõikides oma toimingutes ja vaidlustes isaga tuleks eelkõige arvestada lapse huve, seda peaks ka isale järjekindlalt selgitama.
Teie olukord ongi keeruline ja on hea, et otsite toetust.
On ka õige, et sellises olukorras tuleb ennekõike arvestada lapse heaolu ja turvalisusega. Nii väike laps vajab järlevalvet. Samuti ei ole lapsele hea näha vägivaldset käitumist või alkoholi tarbimist.
Loodan, et koostöös sotsiaalametnikega saate abi ja toetust olukorra lahendamisel.
Tere!
Ärge niiväga sotsiaaltöötaja peale lootma jääge,meie kandis alles oli juhus kus algul sotstöötaja oli ema poolt ja järsku muutis meelt. Nüüd käib vaene ema mööda kohtuid ja toidab advokaate kes ei saa tööga hakkama. Päris kahju kohe.
kui isa ei huvita pole mõtet oma närve rikkuda las läheb.
meie isa oli algul illikuku aga kui kohtu kaudu elatis välja nõdsin
pole tasjuba paar aastat laste vastu huvi tundnud ja parem on närvid jäävad alles.
Küsimus oli ju selles, et isa tahab last näha, mitte ära joosta.
mnjah, aga eelkõige on ikkagi vaja loota, et see sotsiaaltöötaja teab mis teeb ja alles siis tuleks mõtlema hakata, et ehk ikka ei tea, kui asi tõesti nii on. Ehkki tundub mulle, et vahel väikestes kohtades on sotsiaaltöötaja pelgalt "hariduseta keegi" kes seda ametikohta täidab ja tegelikult seadustest suurt midagi ei tea...süüdi eelkõige sotsiaaltöötajate vähesus. Ent igal juhul jõudu...
Tere!
Olen olnud enam-vähem samas seisus. Raske olukord, kus
reeglid ega kokkulepped tema jaoks ei kehtinud. Kuna ise
enam ei jaksanud temaga rääkida, mis ei andnud mingeid
tulemusi, ütlesin talle, et pöördugu kohtu poole, et lapsega
kohtumisi korraldada. Olin ka arvamusel, et isaga peaks laps
edasi suhtlema ja vastupidi. Samas olin hirmul, kuna ei julgenud last temaga kahekesi jätta (alkohol, sõnapidamatus,
hirm, et jalutab lapsega ära või ei tule õigeaegselt tagasi ja
telefonidele ta lihtsalt ei vasta). Minu poolseks lahendusek oli,
et ta kohtub lapsega minu ema pool või sii lähevad kolmekesi
koos kuskile välja. Tegelikult kujunes aga olukord selliseks,et
ta ise enam ühendust ei võtnud, et tahab lapsega kohtuda ja
ise teda taga ajada ei näinud mõtet. Meil olemas ka supper tore kasuisa ja olen kaotanud mõtte (lahkuminekust 5 aastat möödas) , et miks peaks temaga last kokku viima. Võib-olla
kunagi hiljem laps seda tõesti soovib, aga arvan, et selleks hetkeks saab ka tema aru, et temast ei ole oldud piisavalt huvitatud ja tema isaks on ikka see, kes teda päriselt kasvatab.
Aeg loksutab asjad tavaliselt paika. Alkohol on piisav põhjus,
miks last mitte isaga kahekesi jätta. Soovitan samuti mehel pöörduda ise kohtusse, et lahendust otsida selles küsimuses,
kui Sinu poolt pakutud variandid pole talle sobivad või neist kinni ei peeta.
Minu puhul oli tegelikult ka tema huvi lapse vastu seotud minuga, ta lootis, et saab mind näha ja minu tagasi niiviisi.
Tegelikku huvi lapse vastu polnud, vähemalt aeg on nii näidanud. (Saatis õnnesoove minu sünnipäevaks, mitte lapse sünnipäevaks.) Lapse soov oli ka selleks, et mind tema
külge siduda, sellest sain ka alles hiljem aru.
Lahutasin, kui noorim laps oli kolmene, eraldi elasin aasta ennem. Algul käisin koos lastega tal ja ta emal- elasid koos-- külas, sest üksi ei usaldanud lapsi lasta. Elatist ei maksnud ja tööl ta ei käinud, jõi niisama, aga lapsi tahtis näha. Ühe korra tuli ta tütrele sünnipäevale, aga purjus ja ma helistasin kohe takso ning saatsin ta konkreetselt minema. Pärastpoole lapsed käisid ise teda vaatamas, aga alati oli ta purjus ja nii jäid käimised üldse ära. Tegelikult ongi nii ,et aeg paneb asjad paika, me saa kõiki asju ka keeldudega muuta. Samas ma lastele ei laimanud isa ,nad said ise otsustada. Nüüd käime koos kalmistule lilli viimas.
Küsimus: mis asi on lapse huvi?
Laps vajab järjekindlat kasvatamist aga mitte ÜHE vanema õigust lapse enesemääramisele.
Lastekaitse seaduses on laste huvid kirjas. Selle on teinud seltskond pädevaid inimesi (eriala spetsialistid). Lastekaitse seadust Ei ole teinud ühe või teise vanema ainuõigusi taga ajavad advokaadid või lastekaitse töötajad. Sammuti on perekonnaseaduses kirjas, et lähtuda tuleb vanemate õigusest ja kohustusest suhelda lastega ja hoolitseda igati.
Kui asjad on kohtus siis on niigi ilmselge, et vanemad ajavad taga oma ainuõigust lapsele. Mingist võrdsusest ei ole paraku juttu. Kannatajaks on aga lapsed. Või ei ole?
Kui isa ei ole usaldusväärne siis ei saa last üksi tema kätte usaldada.
Kui kahtlustad narkomaaniat siis mitte mingil juhul! Kui ka ta ise võib jääda isaks siis tema sõbrad-sõbrannad on teadmata-kontrollimata. Tagajärjed võivad olla laastavad Su lapsele.
Käige koos ujumas näiteks. Ise oled saunas või kõrvalrajal. Või loomaaias, kontserdil, laadal, mängutoas, lasteteatris, kohvikus vms avalikus kohas, kus on tegevust. Arved tuleb ilmselt Sinul tasuda...
Minu isa hakkas jooma kui olin väike. Kõige karmim juhtum oli, et viibisime kahekesi spordivõistlust jälgimas, ei mäleta aga ilmselt isa oli purjus. Pissisin püksi, mida isa kas ei pannud tähele või ei pidanud nii põnevaks kui võistluse jälgimist, ning kuna olime õues, sain ka külma, ja tulemuseks oli väga suur haigus. Kui ema ja isa hiljem lahutasid siis mina isaga kahekesi ei kohtunud. Käisime kolmekesi jalutamas, vanaema juures vms. Need olid väga toredad kohtumised minu kui lapse jaoks.
Hoia oma tütrekest!
