Saan aru ,et olen vea teinud ja nüüd tuleb see ära parandada.Nimelt on poiss olnud sünnist saati kehv magaja,öösel ärkab veel praegugi kümmneid kordi.Kasutusel on lutt ja kiiguga voodi, mida tuleb eelnevalt kiigutada ja tema peal kindlasti ka kätt hoida,mida ta siis kramplikult kuni uinumiseni kinni hoiab.Praegu on kohutav emme periood ,ma ei tohi isegi teise tuppa minna.Ka päevaune jääb sama meetodiga magama.Kõige murelikumaks teeb see ,et ta ei oska üldse ise magama jääda.Siis röögib end kasvõi surnuks, aga magam ei jää.Ööd on kohutavad kuna ärkab tihti ja uinub ainult nii kui käe peale panen ja jälle voodit kiigutan.Olen ise juba täiesti läbi, tänu nendele magamata öödele.Voodi asub meie kõrval.Tean ,et tuleb teha unekool, ega muu ei aita.Vea tegin arvatavasti siis kui tema iga liigutuse peale kohale jooksin.
Nüüd ta ei oskagi ise magama jääda,proovisin ,et olen lihtsalt tema kõrval pikali voodis ega teinud midagi (kiigutanud voodit,pannud kätt peale)ainult lutt oli suus aga röökis nagu meeletu ja ikka andsin alla....panin jälle samaviisi magama.
Küsimus siis,et kuidas pean nüüd käituma, kas tuleb lihtsalt karm olla ja nutta lasta kuni magama jääb, vahepeal ainult aegajalt lohutamas käija? Ja veel, kas on lootust ,et kui unekooli ära teen ,et siis ka öösel ärkab vähem ja oskab ise ka öösel magama jääda? Kuidas käituda siis kui öösel ärkab?
Olen väga mures ja väsinud ,tunnen ,et enam see nii kesta ei saa kuna iga päevaga venib see magamapanek pikemaks.
Tänan abi eest!
Lisan veel ,et olen proovinud ka lapse voodi asendit muuta. Tuba on hämar mitte täitsa pime,kaisuloom on olemas.Päevaune ajal ärkab ka korduvalt,pean siis kohe kohal olema ,et teda jälle unele kiigutada.Päeval magab ühe korra 1,5-2 tundi.
Olete proovinud erineval viisil kergendada lapse uinumist ja ometi ei lepi laps ilma konkreetsete, talle harjumuspäraste võteteta ning vajab teie lähedalolekut. Lisaks on ta ka väga rahutu unega ja ärkab tihti. Kõik see kokku on kahtlemata teile emana väga kurnav ja murettekitav.
Paljud lapsed vajavad oma rituaale ja harjumuspäraseid võtteid, mis aitavad rahuneda ja uinuda. Teie kirjeldusest jääb mulje, et probleem võib olla suurem kui lihtsalt harjumuse kujunemine. Paratamatult tekib mõte, et teie laps on väga õrna närvisüsteemiga. Arvestades seda, et kirjeldatud olukord on olnud juba sünnist saati, siis ei tohiks välistada mõtet, et häiritud uni võib olla ka mõne teise probleemi sümptomiks ja igaks juhuks tasuks nõu pidada lastearstiga või neuroloogiga. Kasvõi kindlustunde saamiseks, et ei ole põhjust muretseda tema tervise pärast ning võimalik ka ette saate mõne hea soovituse.
Enne kui ei tea, mis võib olla häiritud une põhjustajaks, ei julge küll soovitada ümberharjutamiseks võtteid, mis tähendaks vähemalt esialgu pikki nutuhooge - see oleks lapsele kindlasti täiendavalt ärevust ja hirmu tekitav, veelgi rahutumaks tegev ja omakorda närvisüsteemi kahjustav. Ta vajab eelkõige rahu ja harjumuspärasust, mis annab talle turvatunde. Võimalik, et muutustega on tal liialt raske kohaneda.
Küll aga on hea jälgida igat pisiasja, mis on aidanud lapsel kergemini uinuda ja rahulikumalt magada. Kindel päevarütm (kellaajad), toitumisharjumused, lapse meeleolu ja aktiivsus päeval. Paljudele mõjuvad rahustavalt veeprotseduurid, massaa, harjutused, vaikne muusika või unelaul. Enne uinumist ei tohiks olla erutavaid tegevusi, liigselt uusi, võõraid asju, olukordi, inimesi jne.
Paljud unega seotud probleemid leevenevad vanusega, lapse kasvades närvisüsteem tugevneb ja võimalik, et ka unega seotud mure leeveneb. Samas võib selle ootamine olla ikkagi teile liialt kurnav ja ei tasu välistada, et sellel probleemil võib olla mõni tervisega seotud põhjus. Soovin teile asjatundliku abi saamist ja vastupidavust.
tere!
olen ise samas olukorras ainsa vahega, et minu laps oskas mingil ajal ise magama jääda. poiss on mul siis aasta ja 1 kuune. sünnist kuni 9 kuuni jäi ta magama ainult tissi otsas. siis hakkasin teda harjutama oma voodis magama jäämisega nii, et hoidsin võre vahelt ta kätt. paaril esimesel korral ta küll röökis, kuid siis harjus. novembri alguses jäi ta sellesse liikvelolevasse kõhuviirusesse ning me olime haiglas. ta oksendas meeletult ning kõht oli väga laht´+ võõras koht. hakkasin teda süles või siis tissi otsas magama panema. ja see maksab mulle siiani kätte. olen püüdnud teda nüüd oma kõrval magama panna kuid ta röögib tunde isegi siis, kui on täiesti väsinud. kussutada ta ennast ei lase, isegi puudutada ei luba- hakkab veel kõvemini röökima. samas tahan rinna andmist lõpetada. ja mulle tundub, et see magamapanek läheb iga päev aina hullemaks. öösel ärkab iga paari tunni tagant ja röögib. päeval magab ühe korra kuid samuti vahekussutustega iga poole tunni tagant. viibime küllaldaselt õues ning tegelen temaga palju kuid millegipärast on see magamaminek talle nii ebameeldiv. sõna röökima kasutan sellepärast, et see pole nutt vaid meeletu kriiskamine mis tal hinge kinni võtab. ja ta kriiskab nii isegi siis kui ma üritan teda lohutada.
1 novembril lähen neuroloogi juurde lapsega sest ma ei suuda enam. võibolla on tal mingi lahendus välja pakkuda või on mu lapsel mõni häda, mida ma ei oska tuvastada.
kui tahad, siis võid mulle kirjutada ning üksteisele oma muret kurta.
aire
