esimene tütar jäi kuni 2 aastaseks saamiseni minu kaisus magama ja tavaliselt ta siis seal ka magas. Tal oli küll oma voodi, kuhu me ta siis tõstsime, aga öö jooksul kolis ta ikka tagasi. Kohe kui ta 2 sai, sündis meie perre teine tütar veel, kes nüüd on 1-kuune. Tema magab ka meiega ühes voodis.
Minu mure on aga selles, et vanem tütar ei jää nüüd kuidagi magama enam. Ta on küll mul samamoodi kaisus, aga lihtsalt niheleb ja niheleb, aga magama ei jää. Täiesti tavaline, et kell saab juba 1 öösel, aga tema ikka üleval.
Ma olen ise perekoolis käinud ja lapsega ka pikad vestlused sellel teemal maha pidanud ja nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et ta jääb magama siis, kui ma olen öelnud, et ma saan pahaseks.
Ta nagu ootaks juba seda, millal ma saan pahaseks. Siis ütleb, et emme sai pahaseks ja kolib ise enda voodisse magama. Enne seda aga on mul juba tükk aega kaisus nihelenud.
Samas, kui ma rääkisin talle, et kui me voodisse lähme siis peab tasakesi olema, et kui emme või issi või tita tahavad, siis nad saavad ilusti magada ja sellest ta sai aru ja enam ei laula kõva häälega .
Mind eriti ei lohuta see, et osad lapsed tahavdki kaua üleval olla, sest ennem ta ei tahtnud ju. Aga samas ma ei saa üldse aru, miks see nüüd on ja kuidas ma seda muutma peaks?..
Päeval me lähme tavaliselt ka kolmekesi magama ja siis ei ole seda probleemi.
Kui tütar magas kaheseks saamiseni Teie juures ja siis kohe sündis õde, kes praegu on kuune, paistab, et esimene laps pole veel muutustega kohanenud.
Kui ta saab aru selgest piirist, kui Te olete pahane, saab ta ehk selgest piirist aru ka siis, kui ütlete, et tahate, et ta nüüdsest peale hakkab õhtuti oma voodis magama. "Kui me magame kõik koos ühes voodis, ei saa ma magada. Ma ei puhka välja ja olen väsinud ja pahur. Tahan, et sa hakkad õhtuti magama oma voodis."
Lõuna ajal saaksite siis kolmekesi magada, siis ei tule kõik muutused liiga äkki.
Teie kirja lugedes tekib küsimus, kas senine kõik koos magamine on olnud lapse vajadus või Teie initsiatiiv? Kui teiepoolne algatus, siis lapsel veelgi raskem aru saada, mis siis nüüd lahti on. Aga kuna praegune olukord teid häirib, on vaja ka muutusi teha. Ning paistab, et selgeid konkreetseid teateid võtab Teie tütar hästi vastu. Ja siis saab pärast muidugi positiivset tagasisidet ka anda.
võib-olla ma ei väljendanud ennast väga täpselt, aga probleem on rohkem selles, et ta magama ei jää, kui selles, et kus ta seda teeb.
Oma voodisse, mis on meie voodi küljes, hakkas ta ükspäev ise täiesti omal valikul minema. Mina teda ei sundinud. Meiega ühes voodis on ta sünnist saati maganud ja nii on pere kõigile liikmetele ka alati sobinud , aga me oleme talle juba aasta aega rääkinud, et tal on ka oma pesa, kui ta tahab seal magada.
Aga ta lihtsalt ei jää magama. Ta ei ole ka pahur ega jonni ja õhtul mingied aktiivseid tegevusi me ka ei tee.... lihtsalt niheleb ja niisama keerutab. Aru saada, et tal ei ole und....
Aga lapse tervise ja arengu seisukohalt olen ma kuulnud, et olekshea, et ta magaks kindlasti 22.00-2.00 vahel.
Ja pahaseks ma saangi sellepärast, et ma arvan, et ta peaks magama, kuigi mingit otsest mõju mulle see ei avalda.
Ma võin temaga magama minna ka kell 22, aga siis ta lihtsalt niheleb seal sellevõrra kauem.
Kas ma peakski leppima sellega? Eriti praegu, kus pimedas ärkamine on nagunii raske ja laps on rõõmus ja magada saab kokkuvõttes piisavalt.
Kallis Ketlin! Olete väga tore lapsevanem! Minu arvates, teete kõik õigesti ja ma usun, et olukord varsti laheneb.
Kuna varem Teil sellist probleemi pole olnud, siis asi on ilmselt selles, et suurem laps vajab aega uue olukorraga harjumiseks.
Minu mõtted liikusid ka selles suunas:
* äkki ta ei jõua kella 22-ks ära väsida? Liiga pikk või liiga hilja "päevane uni"?
* äkki on see "nihelemine" on tema jaoks lihtsalt ema läheduse tundmine/otsimine. Tunneb ennast ebakindlalt uue pereliikmega ning sel viisil väljendab seda, et "otsib mugavamat/kindlamat asendit" argpäevaelus. Sel juhul aitab aeg.
Igatahes
1. ma usun, et see on ajutine probleem
2. Teil on tubli laps, et ta ei jonni
3. Te olete tublid, et lasite lapsel ise valida, kus tal magada.
Kui umbes kuu pärast olukord ei muutu (mida ma eriti ei usu) , siis ma pakuks lapsele olla üleval nii kaua, kui ta tahab (kaisukaruga, raamatuga), aga ikkagi oma voodis.
Nõustun juba eelnevate arvamustega, et uue pereliikme sünd on suur sündmus ja sellega kohanemiseks läheb aega kõigil, eriti väikesel lapsel, kelle päralt emme seni oli. Iseenesest ju tõesti pole probleemi, kui keegi pole häiritud. Kui aga mure on peamiselt selles, kas laps ikka magab parimal ajal ja piisavalt, siis tuleb soosida selles suunas harjumuse kujundamist. Laste unevajadus ja ka rütm võivad olla erinevad, samuti päevase magamise vajadus. Oma mõju on nii kaasasündinud eripäral (nt närvisüsteemi omadused) aga ka sellel, kuidas harjumused kujundatakse.
Usun, et kui panete ta eakohaselt õigel ajal ja võimalikult ühel ja samal ajal magama ja kui ta oma voodis und ootab, pole ju tõesti probleemi, tuleb uni millal tuleb. Korraks võib ju veel läbi mõelda päevane reziimi ühtlus, kas on piisavalt aktiivseid tegevusi, õues viibimist ning kindlasti kas on teil pisitütre kõrvalt ka ainult temagi kahekesi olemise aega. Ema tähelepanu saamiseks ollakse valmis igasuguseid asju korraldama.
Enamasti mõjuvad väga hästi omad rituaalid magama minekuks, eriti kui on rakse ümber lülituda päevastelt tegevustelt . Niikuinii on selleks riietumine ja pesemine (vannitamine mõjub laste unele enamasti hästi), aga sobilik on näiteks nuku või karu magamapanek, unelaul või unejutt, lemmik mänguasi kaissu jm. Niisiis senise kõik koos ühte voodisse asemel peaks tulema midagi muud toredat.
Ja veel, Teie kirjast jäi silma, et ka väike beebi magab teiega koos. Oleks hea, kui kaaluksite selle vajalikkust ning arvestaksite selle mõju ka suuremale lapsele - tema koht võeti ju ära ja ka rahulik ning sõbralik laps märkab seda ja võib tõlgendada kui oma kohast ilmajäämist. See aga ei anna rahu ja ei lase mahada. Kõik see on vaid oletus. Kui laps on muidu terve ja rõõmus, siis küllap magab piisavalt.
Kindlasti väljendage oma heameelt kõiges, mis on toredat ja rõõmsat tütrega seoses, et tunneks teie heakskiitu.
Mõnusat und kõigile!
.